Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei karistas eile laupäeval, 4. novembril Ukraina kõrgeimat sõjaväejuhti sõja avalikust ummikseisust teatamise eest, vihjates, et kommentaarid aitasid kaasa Venemaa sissetungile. See oli rabav avalik noomitus, mis andis märku tekkivast lõhest riigi sõjaväe- ja tsiviiljuhtkonna vahel Ukraina jaoks niigi keerulisel ajal.

Presidendi kantselei juhataja asetäitja Ihor Žovkva ütles rahvustelevisioonis esinedes, et kindral Valeri Zalužnõi väide, et võitlus Venemaa vastu on ummikseisus, „kergendab agressori tööd”, lisades, et kommentaarid tekitasid Ukraina elanikes ja Lääne liitlastes „paanikat”, vahendab New York Times.

Samal ajal vaidlustas Zelenski varasema hinnangu kindralile. „Aeg on edasi läinud, inimesed on oma staatusest olenemata väsinud ja see on mõistetav,” ütles ta laupäeval pressikonverentsil ja lisas: „Kuid see ei ole tupik, rõhutan seda veel kord.”

Kindral Zalužnõi avalik umbusaldus avaldati päev pärast seda, kui presidendi kantselei vahetas välja ühe tema asetäitja, erioperatsioonide juhi, kes ütles pärast vallandamist, et talle sellest ette ei teatatud. Oli ebaselge, kas Ukraina vägede ülemjuhataja kindral Zalužnõi teadis kavandatavast vallandamisest ette.

Kindrali ja presidendi vahel tekkis lõhe ajal, mil Ukraina võitleb oma sõjategevuses nii sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt. Tema operatsioonid umbes 1000 kilomeetri pikkusel kaevikuliinil ei ole toonud edusamme, põhjustades samal ajal suuri inimohvreid mõlemal poolel ning Ukrainat ootavad intensiivistunud Venemaa rünnakud idas. Samal ajal on mõnes Euroopa pealinnas ja USA Vabariikliku Partei liikmete seas suurenenud skeptilisus Ukrainale antava abi suhtes.

Ukraina juhtkond on mures ka selle pärast, et lääneliitlaste tähelepanu on nihkunud Iisraeli ja Hamasi vahelisele konfliktile ning eemale sõjast Venemaaga. „Sõda Lähis-Idas, see konflikt võtab fookuse ära,” ütles Zelenski laupäeval.

Isegi kui Ukraina sõdurid peavad vastu kaevikus, mis on nüüd sügisvihmadega muutunud mudaojadeks, on Ukraina ja liitlaste pealinnade ametnikud ja poliitikud süüdistanud Ukrainat seiskunud vasturünnakus, mis algas juunis ja on edasi arenenud vaid kümmekond kilomeetrit läbi tihedalt mineeritud põldude. Ameerika ametnikud on vihjanud, et Ukraina oli süüdi oma vägede liiga suures hajutamises; Zelenski aga ütles, et tema armee ei saanud edasiliikumiseks piisavalt relvi.

Spekulatsioonid presidendi ja sõjaväe ülemkindrali vahelise pinge üle strateegia ja väejuhatuse otsustamise osas olid Kiievis keerelnud juba üle aasta, kuid pole varem avalikkusele ette tõusnud.

Tüli põhjuseks oli ajakirjas Economist avaldatud kindral Zalužnõi essee, milles ta väitis, et droonide luure ja muud tehnoloogiad on muutnud kummagi poole mehhaniseeritud rünnakud võimatuks. Ta kirjutas, et edasised edusammud on ebatõenäolised ja Ukraina ei saavuta sõjas „ilusat läbimurret” ilma täiustatud relvastust saamata.

„Seal on raskusi, on erinevaid arvamusi,” ütles Zelenski laupäeval esinedes koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, kes käis laupäeval üllatusvisiidil Kiievis, et arutada Ukraina EL-i ühinemisprotsessi.

„Ma usun, et meil pole õigust loobumisele isegi mõelda, sest mis on alternatiiv?” lisas ta.

Kuigi kindral Zalužnõi ilmselgelt ei vihjanud, et Ukraina oleks sõda kaotamas, ja juhtis tähelepanu sellele, et ka Venemaa pole teinud olulisi edusamme, tunnistas ta oma essees, et mõlemad pooled on jõudnud „ummikseisu”. Ta kirjutas ka, et ummikseisust väljumine eeldab õhuülekaalu saavutamiseks tehnoloogilisi edusamme, rõhutades järgmise põlvkonna droonide ja elektroonilise sõja rolli.

Presidendi kantselei asetäitja Žovkva ütles laupäeval oma kommentaarides, et kindral Zalužnõi sõnavõtud võivad peegeldada „väga sügavat strateegilist plaani”, kuid võivad kahjustada Ukraina sõjategevust. Ta ütles, et essee oli õhutanud välisametnikke helistama ja küsima: „Mida ma peaksin oma juhile ütlema? Kas olete tõesti ummikus?” Ta lisas: „Kas see oli see efekt, mida me tahtsime saavutada?”

Kiievi Riikliku Ülikooli Mohõla Akadeemia võrdleva poliitika professor Oleksi Haran ütles, et vaidluse avalik edastamine ei olnud niivõrd poliitiline kui pragmaatiline, edastades presidendi sõjaaja kommunikatsioonistrateegiat. „See, mida Žovkva ütleb, on see, et parem on suhelda sellel teemal suletud uste taga,” õhutamata liitlasriikides avalikku arutelu, ütles Haran.

Ta lisas, et Zelenski abid võivad olla mures, et kindral Zalužnõi kainestavad järeldused võivad heidutada mõningaid liitlasi oma sõjalist abi andmast.

Hõõrdumise märgid ilmnesid reedel, kui Zelenski büroo vallandas kindral Zalužnõi ühe kõrgeima asetäitja, Ukraina erioperatsioonide vägede ülema kindral Viktor Horenko, esialgu selgitusi andmata. Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ütles laupäeval, et on soovitanud vallandamist, kuid ei selgitanud, miks, et see ei annaks vaenlasele põhjust Ukrainat nõrgestada.

See otsus tekitas paljudes hämmingut, sest kindral Horenko oli saavutanud rida edusamme vaenlase tagala ründamisel, sealhulgas tabanud Venemaa Musta mere laevastiku laevu ja infrastruktuuri Krimmis ning sihtmärke Venemaal. Eriüksuste kauglöögid ja sabotaažioperatsioonid olid ukrainlasi rõõmustanud.

Kuid välikomandörid ja sõjaväeanalüütikud olid märganud nurinat selle üle, mida peeti poliitiliselt juhitud strateegiaotsusteks, sealhulgas amfiibrünnaku käivitamine üle Dnipro jõe riigi lõunaosas, mis ei ole veel kindlustanud sillapead Venemaa kontrolli all oleval idakaldal. Teiseks pingepunktiks oli suvel Ukraina lõunaosas vastupealetungil üksusi juhtinud pataljoniülemate lahtilaskmine.

Ameerika sõjaväeametnike sõnul üllatusid kindral Horenkoga koostööd teinud USA sõjaväelased uudisest tema tagandamisest ning kirjeldasid temaga tihedat ja tõhusat töösuhet.

Ukraina põhiseaduse kohaselt on presidendil õigus määrata ametisse ja vabastada ametist erivägede juht, kuigi see ametikoht allub otseselt sõjaväe ülemjuhatajale. Tundub, et see otsus õõnestas kindral Zalužnõi võimu.

Kommentaatorid, sealhulgas üks Ukraina parlamendiliige ütlesid, et kindral Horenko vallandamine näis olevat seni kõige olulisem ja potentsiaalselt häiriv poliitiline sekkumine sõjaväe tegevusse sõja ajal.

„See vallandamine näeb välja nagu poliitiline sekkumine relvajõududesse ja nende lahingutegevusse,” ütles parlamendi kaitse- ja luurekomisjoni liige Solomija Bobrovska intervjuus. Bobrovska kuulub opositsioonierakonda Holos.

„See on suur viga ja sellel on tagajärjed,” ütles ta intervjuus. Ta ütles, et tema arvates aitas venelasi hoopis eduka kindrali vallandamine presidendi kantselei poolt.