Soome peaminister Petteri Orpo pidas kõne Soomest välja antud juutide mälestusüritusel Helsingis Tähtitorninmäkis 6. novembril 2023. aastal.
Daamid ja härrad,
Tänan teid, et saan täna teiega olla, et meenutada.
Soome andis 6. novembril 1942 Natsi-Saksamaale välja kaheksa juuti, kellest kõik peale ühe tapeti koonduslaagris. Kõik välja antud olid tulnud Soome põgenikena.
Holokaustiohvrite mälestusühing paigaldas nende mälestuseks kõnniteedele, nende viimastele koduaadressidele kaheksa mälestuskivi. Need mälestuskivid, Stolpersteinid on väikesed, kuid tähendusrikkad. Need on konkreetsed meeldetuletused ajaloo tumedatest sündmustest. Kokku on maailmas paigaldatud 75 000 sarnast kivi ning töö veel käib.
Meie kohustus on mitte unustada. Meie vastutus on, et see enam kunagi ei korduks.
Pean oluliseks, et Klaus Härö teeb filmi Abraham Stillerist, kes töötas üleandmiste ärahoidmise nimel. Film toob mineviku laiemalt soomlaste teadvusse.
Mäletamise tähtsus on praegu eriti aktuaalne. Hamasi terrorirünnak Iisraeli vastu on halvim rünnak juutide vastu pärast Teist maailmasõda.
Iisraeli riigil on rahvusvahelise õiguse kohaselt õigus kaitsta oma kodanikke terrorirünnakute eest. Samas rõhutame rahvusvahelise humanitaarõiguse tähtsust. Tavalisi Palestiina tsiviilelanikke tuleb kaitsta. Humanitaarolukord Gazas halveneb ja abi tuleb toimetada tsiviilelanikele.
Lahingute jätkudes suureneb konflikti levimise oht. Soomes tahame tegutseda rahu edendamiseks.
Euroopas võib olukorda Gazas näha ka kasvava antisemitismina. Juudi kogukonnad on mures. Politsei on suurendanud oma kohalolekut näiteks sünagoogide ja juudi koolide läheduses mitmes Euroopa riigis.
Sõjalise tegevuse vastu protestimine ja tsiviilisikute turvalisuse pärast mure väljendamine on põhiõigused. Antisemitismi õhutamine ei ole. Seda ei tohiks aktsepteerida.
Antisemitism ei ole reaktsioon Lähis-Ida olukorrale, vaid sellel on sügavad sajanditevanused juured Euroopa ajaloos.
On oluline, et me Euroopa, Euroopa Liiduna koos probleemi tuvastaksime ja tunnistaksime. Peame koos võitlema antisemitismi vastu, meie ühised väärtused kohustavad meid seda tegema. Antisemitism ei ohusta mitte ainult juudi kogukondi ja juudi elulaadi, vaid ka vaba ja mitmekülgset ühiskonda, demokraatiat ja euroopalikku eluviisi.
Antisemitism väljendub veebipõhise vihakõne, juutide, nende vara ja institutsioonide vastu suunatud rünnakute ning sünagoogide, kalmistute ja monumentide rüvetamisena. Juutide igapäevaelus võib seda näha kohatute märkuste ja tegudena.
Kaks aastat tagasi kuulutas Euroopa Liit välja oma esimese strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks. Mitmeid meetmeid on võetud kasutusele ka riiklikul tasandil. Peame pidevalt jälgima ja hankima teavet selle kohta, kuidas antisemitism Soomes avaldub. Selles mängib olulist rolli hea koostöö juudi kogukonnaga.
Valitsusena andsime septembris parlamendile avalduse võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamiseks ning rassismi vähendamiseks. Avalduses sisalduvatest arvukatest meetmetest tahaksin täna eriti esile tõsta järgmist:
Valitsus valmistub kriminaliseerima holokausti eitamist. Holokaust on Euroopa ajaloos inetu märk. Selle eitamine, halvustamine ja moonutamine suurendab teadmatust ja ükskõiksust. Teisest küljest on see antisemitismi kasvulava.
Meie kohustus on tagada, et ka tulevased põlvkonnad saaksid holokausti kohta õiget ja ausat teavet.
Ka Soomes hakkame rahvusvahelisele tavale vastavat tagakiusamisohvrite mälestuspäeva tähistama holokaustiohvrite mälestuspäevana.
Investeerime juudi kogukonna turvalisusesse. Püüame ära hoida vihaakte juutide, moslemite, kristlaste ja teiste usurühmade vastu.
Need meetmed on üksikud, kuid näitavad, et valitsus peab asja oluliseks. Kõik peaksid end Soomes turvaliselt ja hästi tundma.
Soomes, ega ka Euroopas pole kohta rassismil ega antisemitismil. Töötame nende väljajuurimise nimel järeleandmatult. Meie kohustus on mitte unustada.
