Selgus Ukraina vasturünnaku läbikukkumise tegelik põhjus – see võib tunduda üllatav

eestinen

Selgunud on Ukraina vasturünnaku tegelik põhjus. See võib tunduda uskumatu, eriti arvestades Venemaa senist lahjat esinemist sõjas.

Ühtlasi hakkab välja kooruma, mida mõtles Ukraina vägede ülemjuhataja Valeri Zalužnõi, kui ta ütles, et sõjas võidab see, kel on tehnoloogiline eelis ja et Lääs peaks kiiresti oma sõjalist tehnoloogiat arendama.

Tuleb välja, et venelastel on see eelis olemas. Vasturünnaku läbikukkumise põhjuseks peetakse nimelt Venemaal välja töötatud drooni Lancet, mille uuemad mudelid suudavad ise sihtmärki jälitada ja selle hävitada. Lancetid on viimastel kuudel halastamatult hävitanud Ukraina tehnikat ja nende vastu pole suudetud midagi ette võtta.

Nagu kirjutab USA väljaanne Wall Street Journal, on Ukraina vastupealetungi üks suuremaid nuhtlusi X-kujuliste tiibadega ründedroon, mis lendab sihtmärkideni kiirusega üle 150 kilomeetri tunnis.

Viimastel kuudel on Venemaa droon Zala Lancet korduvalt tabanud ja hävitanud Ukrainale lääne poolt tarnitud soomusmasinaid, mis pidid läbi murdma Venemaa liinidest ja pöörama sõja otsustavalt Ukraina kasuks, väidavad Ukraina sõdurid ja ametnikud ning Venemaa sotsiaalmeedia võrgustikku postitatud videod.

Neljapäeval kehtestas USA sanktsioonid Lanceti tootjale Zala Aero. Karistati ka isikut, kes on teadaolevalt ettevõtte omanik ja drooni disainer – Aleksandr Zahharov, samuti tema pereliikmeid. Välisministeerium teatas, et USA on sihikule võtnud Venemaa sõjategevusega seotud üksikisikud ja üksused.

Droonid on olnud võtmeteguriks Ukraina märkimisväärse edasitungi ärahoidmisel. Koos miiniväljade, suurtükiväe ja juhitavate tankitõrjerakettidega on need moodustanud hirmuäratava takistuse, mis on muutnud ukrainlased murelikuks saata välja korraga rohkem kui paar sõidukit.

„Need on tõsine probleem,” ütles Ukraina ohvitser, kes teenib riigi kaguosas Zaporižja oblastis, kus vastupealetungi peasuund on alates juuni algusest edasi liikunud vaid mõne kilomeetri võrra.

Venemaa sõda Ukraina vastu on olnud droonide massilise kasutuselevõtu peamiseks katsepolügooniks alates odavatest tarbedroonidest, mida kasutatakse seireks või on kohandatud rünnakuteks, kuni pikamaa iseplahvatavate lennukiteni, mis on valmistatud väärtuslike sihtmärkide kõrvaldamiseks. Kaitseanalüütikud väidavad, et Hamasi rünnak Iisraeli vastu eelmisel kuul näis kasutavat samuti Ukraina õppetunde.

Ukraina väed on droone edukalt kasutanud sõja algusnädalatest saadik, kasutades kaugjuhitavaid õhusõidukeid, et märgata Vene vägesid ja suunata suurtükituld või visata neile väiksemaid lõhkekehi.

Venemaa on pärast seda oma droonide võimekust parandanud ja nüüd järele jõudnud, väidavad Ukraina sõdurid. Kesksel kohal on Lancet’i suurenenud kasutuselevõtt Ukraina vasturünnaku ajal. Briti sõjaväeluure ametivõimud ütlesid kolmapäeval, et Lancet kujutab endast „sammu edasi” selles, kuidas Venemaa droone kasutab.

Zala Aero teatas juulis Venemaa meediale, et on suurendanud drooni lennu-ulatust ligikaudu 40 kilomeetrilt 60 kilomeetrile.

Esmaspäeval teatas ettevõte, et on katsetanud ja on valmis andma masstootmisse uue ründedrooni nimega Izdelije-54 ehk Italmas. Uus droon suudab lennata umbes 200 kilomeetrit ja sellel on suurendatud lõhkepea, teatas ettevõte.

Lancet on Venemaa jaoks „eriti oluline”, selgub Ukraina poolt välisliitlaste teavitamiseks kasutatud ja The Wall Street Journali poolt nähtud ülevaatest. Kuigi droon on valmistatud Venemaal, sisaldab see hulgaliselt välismaiseid komponente, öeldakse dokumendis.

Ukraina sõjaväeluure ametnik ütles, et droon, mille kaamerad edastavad pilte oma operaatorile tagasi, on Ukraina jaoks probleem, kuna see on lahinguväljal tõhus ja suhteliselt odav valmistada.

„See räägib sellest, et Venemaa püüab kiiresti kohaneda arengutega lahinguväljal, teha seda, mida teevad ukrainlased,” ütles Cornelli ülikooli Cornell Brooksi tehnikapoliitika instituudi droonide ekspert James Patton Rogers.

Ukrainal ei ole kodumaist Lancetiga võrdväärset relva märkimisväärses mahus tootmises. USA on saatnud Kiievisse drooni Switchblade, mida toodab Virginias Arlingtonis asuv AeroVironment ja mille profiil on üldjoontes Lancetiga sarnane, kuid seda ei kasutata palju.

Mõlemad pooled kasutavad droone, mis on varustatud lõhkeainetega. Need on kõige tõhusamad jalaväe ja soomuseta sõidukite vastu, kuna neil puudub löögijõud ja suurem lennu-ulatus.

Venemaal on ka seiredroone ja ta haldab Iraanist ostetud Shahedi droonide lennukiparki, kuigi tavaliselt kasutatakse neid kaugrünnakuteks sihtmärkidele, sealhulgas infrastruktuurile. Võrreldes USA, Iisraeli ja teistega on Moskva siiski olnud aeglane iseplahvatavate droonide väljatöötamisel, mille puhul operaator saab lennates sihtmärki valida.

Lancet ilmus esmakordselt messidele 2019. aastal ja seda kasutasid Venemaa eriväed Süürias mässuliste komandöride ründamiseks, on selle tootja varem öelnud.

Ukrainas on ametnike sõnul Lancet tabanud mitut Läänest tarnitud tanki, sealhulgas Saksamaal toodetud Leopardi ja Briti Challenger 2.

Venemaa kaitseministeerium on oma Telegrami sotsiaalmeedia kanalis sageli postitanud infot enda väitel edukate Lanceti tabamuste kohta. Hiljutistes postitustes on öeldud, et droon on hävitanud mitu sihtmärki, sealhulgas erinevaid Läänes toodetud haubitsaid.

Lancet on eriti võimas, kuna Ukrainal puudub relv, mis suudaks neile tõhusalt vastu seista, jättes sõdurid proovima neid väikerelvadest tulistada.

Ukraina terasetootja Metinvest on alustanud terasest ja kettvõrgust mobiilsete varjualuste tootmist, mida nimetatakse „lantsetipüüduriteks”, mida saab paigutada sõjaväesõidukite ja varustuse kohale. Ettevõte ja teised toodavad ka peibutusvahendeid, et meelitada venelasi võltsrelvade vastu droone raiskama.

Kremli veebisaidi kohaselt külastas president Vladimir Putin harvaesineval reisil relvatehasesse septembris Lanceti droonide valmistamise kohta – mitusada kilomeetrit Moskvast ida pool. Kuu aega varem kohtumisel Venemaa riikliku relvakonglomeraadi juhiga kutsus ta üles suurendama droonide tootmist.

Vastavalt Ukraina valitsuse teabedokumendile sõltub Lancet paljudest välismaistest komponentidest. Näiteks 19 Ukraina valitsuse loetletud elektroonilist osa on Ameerika päritolu. Neist kuut toodab Massachussettsi osariigis Wilmingtonis asuv pooljuhtide ettevõte Analog Devices, sealhulgas osad, mis aitavad videopilte kokku pakkida. Ukraina ütleb ka, et Lancetis leidub Dallases asuva Texas Instrumentsi toodetud nn võrgukontrollereid.

Analogi pressiesindaja ütles, et ettevõte ei tee Venemaaga äri ja on käskinud oma edasimüüjatel peatada sealsed saadetised. Ta ütles, et kõik sanktsioonide järgsed saadetised on analoogsete toodete volitamata edasimüügi või kõrvalesuunamise tulemus.

Texas Instruments teatas, et ettevõte lõpetas müügi Venemaale 2022. aasta veebruaris pärast Moskva sissetungi Ukrainasse.

Siiski sõltub droonitehnoloogia sageli operaatori oskustest.

Bahmuti lähedal tegutsev Ukraina suurtükiväeülem ütles, et puutus Lancetiga esimest korda kokku jaanuaris. Droon tegi enne laskumist kaks tiiru ümber haubitsa, et püüda tabada suurrelva. Tabamus läks mööda, kuid tekitas talle šrapnellihaava.

Alates juunist, mil vasturünnak algas, on komandöri sõnul tema positsioone tabanud Lancetid 25–30 korda, mis on mõnikord haubitsaid kahjustanud, kuid pole neid tegevusest välja löönud. Ta ütles, et tema haubitsaid hoitakse droonide eest kõrvale, peites neid lihtsalt puude ja kamuflaaživõrkude alla. Kui seadmeid on kahjustatud, on tema kasutatavaid Suurbritannias toodetud M777-sid lihtne remontida, ütles ta.

Ja mõned analüütikud väidavad, et Venemaa ei ole veel oma ründedroonide kasutamist täiustanud.

„Droonide edu sõltub sellest, kui hästi need sõdurite ja muu sõjalise varustusega liidestuvad, mida Ukraina näib olevat õigesti teinud,” ütles Steve Wright, kes nõustab valitsusi droonide vallas ja aitab ettevõtetel neid arendada. Venemaa puhul „saab seda näha”, ütles ta.

Siin on mõned videod Lancet droonide tegevusest Ukrainas:

Kommentaarid
(Külastatud 1,507 korda, 1 külastust täna)