Soome väliskaubanduse hinnatipp oli juunis 2022. Sellest ajast alates on hinnad langenud juba üle aasta. 2023. aasta septembris langesid ekspordihinnad aastatagusega võrreldes 7,0 protsenti ja impordihinnad 11,4 protsenti 2022. aasta sama perioodiga võrreldes.
Väliskaubanduses on alanud deflatsioon, mis tähendab, et hinnad langevad võrreldes eelmise aastaga. Hinnad on aga siiski üle-eelmise aasta tasemest kõrgemad, rõhutab Soome tolli statistikajuht Olli-Pekka Penttilä.
Deflatsiooni pole aga igal pool näha. Näiteks toiduainete impordihinnad tõusevad pidevalt. Hinnamuutused on viimasel paaril aastal olnud suured, kuid olulised on ka muutused väliskaubanduse mahus. Käesoleva aasta ekspordimahud on olnud madalamal tasemel kui koroona-aastal 2020 ning võrdluseks, et 2020. aasta ekspordimahud olid ligi kümnendiku võrra madalamad kui 2010. aastal.
Soome kaubaeksport on viimastel aastatel koguseliselt kahanenud. Soome ekspordi maht on laias laastus 1999. aasta tasemel. See on üks suur põhjus Soome majanduse aeglasele kasvule, arvab Penttilä.
Masinad ja seadmed toetavad Soome eksporti
Septembris vähenes Soome kaubaekspordi väärtus aastatagusega võrreldes 12,3 protsenti, selgub tolli esialgsest kauba väliskaubanduse statistikast. Septembris oli ekspordis 4,2-protsendiline langus võrreldes 2021. aasta septembriga, seega on langus märkimisväärne.
Metsatööstuse eksport kukkus alates maist. Tselluloosi ja paberi hinnad on tänavu langenud, kuid on kõrgemad kui 2021. aasta tase. Puidu ekspordihinnad on langenud juba alates 2022. aasta juulist, kuid hinnad on isegi madalamal tasemel kui 2021. aastal. Metsatööstuse halb olukord süveneb, kui ekspordimahud on juba teist aastat langustrendis. Metsatööstustoodete ekspordi koguväärtus langes septembris aastatagusega võrreldes 30 protsenti.
Masinad ja seadmed on sel aastal toetanud Soome eksporti. Masinate ja sõidukite ekspordihinnad on tõusuteel. Sõidukite ekspordimaht on aga eelmisest aastast kokku kukkunud.
Sõiduautode eksport Saksamaale on tänavu vähenenud aastatagusega võrreldes 1,1 miljardi euro võrra. See on olnud suur lõik Soome ekspordist välja. Seevastu autoosad toodi esmalt sisse ja seejärel viidi valmis autod välja, seega on Soome jääv lisandväärtus olnud tunduvalt väiksem kui ekspordiväärtus, analüüsib Penttilä.
Soome energiaimport lääneriikidest on stabiilsel tasemel
Septembris vähenes Soome kaupade impordi väärtus aastatagusega võrreldes 21,0 protsenti, selgub tolli esialgsest kauba väliskaubanduse statistikast. Septembris oli impordi langus võrreldes 2021. aasta septembriga 8,4 protsenti.
Kui jaanuaris-septembris imporditi energiatooteid 8,2 miljardi euro väärtuses, siis aasta tagasi oli impordi väärtus 13,7 miljardit eurot. Peamiselt deflatsioonist tingitud langus on seega mullusega võrreldes lausa 40 protsenti. Venemaa osatähtsus energiatoodete impordis oli 2021. aasta jaanuaris-septembris üle poole, 2022. aasta jaanuaris-septembris 21,7 protsenti ja 2023. aasta jaanuaris-septembris vaid 0,7 protsenti. Venemaalt imporditavast energiast jääb LNG maagaasi alles vähesel määral. Tänavu on maagaasi Soome toodud peamiselt USA-st ja Norrast.
Venemaa rünnak Ukrainale tõstis energiahindu juba 2021. aastal, kuid energia impordihinnad on eelmise aastaga võrreldes langenud alates 2023. aasta märtsist. Hindaksin Soome energiaimporti lääneriikidest stabiilsele alusele ja saabuv talv on prognoositavam kui aasta tagasi, ütleb Penttilä.
Masinate ja seadmete import väheneb, mistõttu kulgeb majandustsükkel nende ekspordiga võrreldes teises suunas. Septembris langes masinate ja seadmete import mullusega võrreldes 32 protsenti ning elektriseadmete import 26 protsenti.
