Ukraina poolt relvastuse eest makstav hind peegeldab riigi meeleheidet. Riik on ostnud isegi Šveitsi laskemoona, vaatamata Genfi vastava konventsiooni keelule.
Kaks Ukraina laskemoona ostu Šveitsist näivad rikkuvat Genfi konventsiooni järgi selliste tehingute keeldu, samas kui teised Ukraina relvatehingud on sõlmitud ülikõrgete hindadega. Seda näitavad Ukraina impordiandmed, mis illustreerivad Kiievi meeleheitlikku jahti kaitsematerjalidele võitluseks Vene sissetungijate vastu, vahendab Defense One.
Kaubandusandmete kogumisega tegeleva ettevõtte Import Genius saadud Ukraina dokumentide kohaselt importisid Ukraina üksused ainuüksi tänavuse, 2023. aasta juulis vähemalt 346 067 021 dollari väärtuses laskemoona, sealhulgas Nõukogude Liidu kaliibriga laskemoona Ida-Euroopa tehastest. Need tehingud ei ole seotud USA ja teiste toetajate miljardite dollarite suuruse sõjalise abiga.
Dokumentidest tuleb välja vähemalt kaks Šveitsis toodetud laskemoona importi Ukrainasse.
Tänavu 14. juulil võttis soomukite ja laskemoona ettevõte Ukrainian Armor vastu 500 000 .308 Winchesteri vintpüssi padrunit ja 145 000 .338 Lapua Magnumi vintpüssi padrunit vastavalt .308 padrunite ja .338 padrunite dokumentidele. Kirjed nimetavad mõlemat partiid soomust läbistavaks. .338 padrunid on tootja väitel mõeldud kauglaskmiseks.
Impordidokumendid näitavad, et laskemoona valmistas Šveitsi ettevõte SwissP Defence, mille veebisaidil öeldakse, et see on spetsialiseerunud sõjaväe- ja õiguskaitseturule. Poola kaitseväe importija UMO tarnis padrunid Ukrainian Armorile, eraomanduses olevale kaitsetööstuse tootjale, mis on väidetavalt üks suurimaid Ukraina sõjaväe eratarnijaid.
Šveits on keelanud laskemoona saatmise nii Venemaale kui ka Ukrainasse. Tulise arutelu all olnud embargo takistas Saksamaal varem saatmast Šveitsis toodetud 35 mm laskemoona Ukrainasse saadetud Gepardi õhutõrjerelvadele.
Juunis palus Ukraina president Volodõmõr Zelenski Šveitsi parlamendil keeld lõpetada, nimetades relvade reeksporti Ukrainasse „oluliseks”. Parlamendi ülemkoda on keelu tühistamist toetanud, kuid selle alamkoda on järjekindlalt selle vastu hääletanud, viimati septembri lõpus.
Šveitsis toodetud vintpüssi laskemoon on aga vaid väike osa suurest kaitsekaupade tarnest, mida Ukraina on ostnud relvaettevõtetelt ja kolmandate riikide relvamüüjatelt, näitavad impordiandmed.
Muud saadetised hõlmasid 50 M113B AIFV soomustransportööri müüki Belgiast mitme saadetisena, mida on sellest ajast alates lahinguväljal märgatud. Müük on dokumenteeritud 50 erineva impordideklaratsiooni kaudu.
Saadetist ei hallanud aga mitte riik, vaid kolmandast osapoolest relvamüüja Global Military Products. See Floridas asuv ettevõte on Ukraina jaoks vahendanud relvi ja laskemoona sadade miljonite dollarite väärtuses, töötades nii otse Kiieviga kui ka USA valitsuse töövõtjana. Ettevõtte juhti on varem FBI poolt kahtlustatud altkäemaksu andmise kavatsuses, aga korruptsioonijuhtumi uurimine on lõpetatud.
Ukraina nälg lahingumasinate järele, eriti 2023. aasta keskpaiga vastupealetungi ettevalmistamise ajal viis selleni, et Ukraina ostis juulis mitmes saadetises 30 jalaväe lahingumasinat M113A3 USA eramüüjalt International Parts Supply Corporation. See müük on dokumenteeritud ka mitmes impordi deklaratsioonis.
Bulgaaria, mille relvatööstus müüb endiselt Nõukogude Liidu kaliibriga laskemoona, on üks suurimaid Ukrainale relvade tarnijaid, kes on loetletud Import Geniuse dokumentides.
Juulis võttis Ukraina vastu 131 Bulgaaria laskemoonasaadetist koguväärtuses üle 90 miljoni dollari. Paljud neist tarnisid Poola relvaekspordi ettevõtted, mis kinnitab varasemaid teateid, et Venemaa poole kalduv Bulgaaria saadab relvi läbi Poola, mitte ei tarni otse.
Teised peamised allikad hõlmavad Rumeeniat, kokku 22 miljonit dollarit; Tšehhi Vabariiki (20 miljonit dollarit); ja Türgit (22 miljonit dollarit).
Erinevalt USA-lt ja tema liitlastelt sõjalise abina tasuta tarnitud relvadest on sellised ostud sageli üüratult kallid.
Ukraina sai 5. juulil Bulgaaria relvatootjalt Poola valitsuse strateegiliste reservide agentuuri kaudu 1000 152 mm mürsku oma vanade Nõukogude Liidu relvade jaoks. Arve hinnaks on märgitud 110 667 265 grivnat ehk umbes 3000 dollarit mürsu kohta.
Eksperdid ütlesid, et see on ligikaudu kolm korda suurem summa kui Venemaa ühe mürsu eest maksab. Jamestowni sihtasutuse Venemaa sõjaväe spetsialist Pavel Luzin hindas, et Venemaa maksab tavalise 152 mm mürsu eest umbes 1000 dollarit. See on hea hind, nõustus Defense One’i sõsarbrändi Forecast Internationali analüütik Dean Lockwood.
Sky Newsi poolt nähtud dokumentide kohaselt maksis Venemaa Iraanile 2022. aasta septembris sõlmitud lepingus 152 mm mürskude eest maksimaalselt 1190 dollarit.
Ukraina maksis vähem võimsate 122-millimeetriste suurtükimürskude eest madalamat tasu, kuid siiski umbes kolmandiku võrra rohkem kui Venemaa maksab mürskude eest, märgivad dokumendid.
Ukraina sai 3. juulil mitme saadetisena 6144 Bulgaaria relvahiiglase VMZ toodetud 122 mm mürsku hinnaga 1196 dollarit. Ukraina riiklikule relvaimportijale Progress toimetas mürsud impordiandmete järgi Poola relvakaupleja Alfa.
Ukraina kaitsehangete agentuur sai 13. juulil Tšehhi firmalt STV Group 2472 Tšehhis toodetud 122 mm mürsku mitme saadetisena hinnaga 1140 dollarit tükk. See tehing on dokumenteeritud impordi deklaratsioonides.
Seevastu Venemaa ostis Sky Newsi dokumentide kohaselt Iraanist 122 mm mürsud maksimaalse hinnaga 726 dollarit. Üks Venemaa uudisteväljaanne andis 122 mm mürsu hinnaks ligi 500 dollarit.
STV Groupi eriprojektide direktor Pavel Beran ütles, et tema ettevõte soovib müüa oma tooteid õiglaste ja konkurentsivõimeliste hindadega, mis vastavad praegusele turuolukorrale. Berani sõnul on komponentide nappus muutnud laskemoona tarnimise „viimase peaaegu kahe aasta jooksul väga keeruliseks” ja ta ütles, et ettevõte töötab laskemoona tootmise suurendamise nimel.
Dokumentides loetletud kallima moona hulgas olid juhitamatud 122-millimeetrised raketid, mida Ukraina tulistab kuni 40 kaupa Gradi raketiheitjatest. Üks 18. juuli saadetis Poola ettevõttelt Alfa Ukraina riiklikule relvaimportijale Progress sisaldab Bulgaaria relvafirma VMZ poolt koostatud arvet hinnaga 5434 dollarit iga raketi kohta.
Iraani hind sarnaste rakettide eest oli 1860 dollarit.
Hindade lahknevus on kooskõlas Ukrainska Pravda teatega, et Ukraina ostis Bulgaariast laskemoona, vahendajateks Alfa ja Progress. Ukrainska Pravda leidis, et paljusid Alfa poolt Ukrainale müüdud kaupu tegelikkuses kunagi ei tarnitud või olid need defektidega.
Lisaks leidis ajaleht, et Alfa poolt Progressi kaudu Ukrainale müüdud 122 mm mürsud olid 57 protsenti kallimad kui Alfa ja Ukraina valitsuse vaheline otsemüük. Ajaleht teatas, et aprilli lõpus sõlmitud lepinguga oli Alfa hind 760 eurot, Progressi kaudu aga 1195 eurot.
Progressi ja Alfa vahelist tehingut kontrollis Ukraina ametnik Oleksandr Mõronjuk, kellelt leiti läbiotsimise käigus diivanisse peidetud miljon dollarit.
Kuigi Ukrainska Pravda oma teabe allikat ei avaldanud, näitavad Defense One’i poolt anaüüsitud Import Geniuse andmed, et samad ettevõtted Alfa ja Progress vahendavad sama laskemoona tarneid sama hinnaga, mis on loetletud Ukrainska Pravdas.
