Soome siseministeerium on algatanud kolm projekti, mille eesmärgiks on rahvusvahelise kaitse andmise karmistamine vastavalt valitsusprogrammile. Eesmärk on muuta rahvusvaheline kaitse ajutiseks ning võimaldada kaitse lõpetamine, kui taotleja paneb toime raske kuriteo. Lisaks võetakse kasutusele piirimenetlus ja tõhustatakse varjupaigamenetlust.
Valitsusprogrammis on välja toodud, et Soome rakendab rahvusvahelise kaitse seadusandluse osana piiranguid, mida võimaldavad määratlus- ja menetlusdirektiivid. Määratlusdirektiiv sisaldab sätteid taotleja rahvusvahelise kaitse saajana käsitlemise, isikute staatuse ja antud rahvusvahelise kaitse sisu kohta. Menetlusdirektiiv näeb ette rahvusvahelise kaitse andmise või äravõtmise ühised menetlused.
Rahvusvaheline kaitse muudetakse ajutiseks
Esimeses projektis tahetakse rakendada definitsioonidirektiivist tulenevaid kitsendusi. Projektis muudetakse rahvusvaheline kaitse olemuselt ajutiseks ning rahvusvahelise kaitse lubade pikkust lühendatakse direktiiviga lubatud miinimumini. Edaspidi kehtib antud varjupaigapõhine luba kolm aastat, teisese kaitse alusel luba aga aasta.
Lisaks sellele viiakse projektiga ellu valitsusprogrammi registreerimine, mille kohaselt kaotatakse rahvusvahelise kaitse staatus, kaotatakse sellel põhinev elamisluba ja kehtestatakse sissesõidukeeld, kui isik paneb toime raske kuriteo Soomes, mis ohustab avalikku korda ja julgeolekut või kui isik ohustab riigi julgeolekut. Mittetagastamise klauslit ei rikuta. Selleteemaline regulatsioon põhineb samuti definitsioonidirektiivil.
Piirimenetluse kehtestamine takistab taotlejatel ELi piires liikumist
Teine rahvusvahelise kaitse karmistamisele suunatud projekt puudutab piirimenetluse kehtestamist vastavalt menetlusdirektiivile. Eesmärk on, et piirimenetlust rakendataks olukordades, kus asüülitaotlus on esitatud ELi välispiiril või selle vahetus läheduses ning hinnanguliselt on see tõenäoliselt alusetu. Piirimenetluse kehtestamise eesmärk on takistada varjupaigataotlejate liikumist liidu teistesse piirkondadesse. Samuti on eesmärk, et menetlust saaks direktiiviga ette nähtud viisil kasutada kõigis rändeolukordades.
Lisaks valmistatakse projektiga ette vajalikud seadusemuudatused, et varjupaiga kiirmenetlust saaks kohaldada kõigil menetluskäskkirjaga lubatud juhtudel. Edaspidi saaks kiirmenetluses läbi vaadata ka riigi julgeolekut ja avalikku korda ohustavate taotlejate avaldusi.
Taotluste menetlemist tõhustatakse
Kolmandas projektis tõhustatakse varjupaigaprotsessi vastavalt valitsusprogrammile. Projektis seotakse varjupaigaprotsess selgemalt menetlusdirektiiviga ning selgitatakse, millist teavet on kõige olulisem hankida just registreerimise ja taotlemise faasis. Menetlust toetavad eelkõige taotleja isiku väljaselgitamist protsessi võimalikult varajases staadiumis.
Varjupaigamenetluses rõhutatakse varjupaigaküsitluse tähtsust. Varjupaigaküsitluse protokolli taotlejaga senisel viisil enam läbi ei vaadataks. Taotleja õiguskaitse on aga tagatud. Projekti toeks on nt aruanne varjupaigataotluste menetlemise ja vastuvõtmise määra kohta erinevates ELi riikides.
Isikul, kes põgeneb sõja, tagakiusamise ja muude inimõiguste rikkumiste eest, on õigus taotleda varjupaika
Soome on pühendunud rahvusvahelistele lepingutele nagu 1951. aasta Genfi konventsioon pagulaste õigusliku seisundi kohta (Pagulaskonventsioon), rahvusvahelised inimõiguslepingud ja ELi õigusaktid. Sellest lähtuvalt on Soome võtnud kohustuse pakkuda rahvusvahelist kaitset neile, kes põgenevad sõja, tagakiusamise ja inimõiguste rikkumiste eest.
Isik saab taotleda rahvusvahelist kaitset, esitades varjupaigataotluse. Rahvusvaheline kaitse tähendab pagulasseisundit või teisese kaitse staatust. Välismaalaste seadus sätestab rahvusvahelise kaitse andmise alused ja korra.
