Islandi saarel on nädala jooksul mõõdetud üle 10 000 maavärina, samal ajal kui maapinna tase tõuseb. Teadlane hoiatab suure vulkaanipurske eest.

Maapinna tase on Islandil viimastel päevadel tõusnud umbes kolm sentimeetrit, riigi edelaosas on maavärinad sagenenud. Maavärinate jada algas kolmapäeval, 25. oktoobril.

Islandi riigiringhäälingu (Rúv) andmetel on riigi edelaosas viimase nädala jooksul mõõdetud juba üle 10 000 maavärina. Enamik maavärinaid on olnud väikesed, kuid kolm on olnud üle 4 magnituudi. Rúvi info kohaselt oli eilne esmaspäevane, 30. oktoobri 4,4-magnituudine maavärin tunda pealinna Reykjavikini.

Maavärinad on koondunud Reykjanesi poolsaarele, mis asub Reykjavíkist mõnekümne kilomeetri kaugusel. Poolsaarel on umbes 30 suurt vulkaani. Islandi meteoroloogiainstituudi uurimisosakonna juht Matthew Roberts hoiatab vulkaani võimaliku aktiveerumise eest.

„Need maavärinad on hoiatusmärk, mis annab meile teada, et läheneme järgmisele [vulkaani]purskele,” ütles Roberts eelmise nädala reedel uudisteagentuurile Reuters.

Riikliku meteoroloogiainstituudi teatel on maavärinate seeria viimastel päevadel olnud tavapärasest ulatuslikum, kuigi maavärinad on Islandil tavalised. Robertsi sõnul on magma pikaajaline kuhjumine suurendanud rõhku ja see tõuseb aeglaselt maapinna poole. Senised maavärinad on olnud umbes viie kilomeetri sügavusel.