Ukrainal on lahinguteks jäänud veidi rohkem kui 30 päeva, enne kui ilm takistab vastupealetungi, ütles USA kõrgeim sõjaväelane.

Rääkides BBC pühapäevases saates Laura Kuenssberg, ütles kindral Mark Milley, et külmemad tingimused muudavad Ukraina manööverdamise palju raskemaks.

Ta tunnistas, et rünnak kulges oodatust aeglasemalt. Kuid ta ütles: „Jätkuvalt käib raske võitlus. Ukrainlased jätkavad pidevat edenemist.”

Kindral Milley sõnul on liiga vara öelda, kas vastupealetung ebaõnnestus, kuid Ukraina „edeneb väga ühtlases tempos läbi Venemaa rindejoone”.

„Aega on veel mõistlikult, ilmselt umbes 30–45 päeva võitlusilma jäänud, nii et ukrainlased pole lõpetanud.
Seal on lahingud tegemata… nad ei ole lõpetanud võitlust selles, mida nad üritavad saavutada.”

Suvel alustatud Kiievi vastupealetung, mille eesmärk on vabastada Venemaa poolt okupeeritud territoorium Ukrainas, on seni saavutanud vaid väikest edu.

Kuid Ukraina kindralid väidavad, et nad on lõunas murdnud Venemaa hirmuäratava esimese kaitseliini.

„Ma ütlesin selle [sõja] alguses, et see saab olema pikk, aeglane, raske ja palju inimohvreid toov ning täpselt nii see on,” ütles kindral Milley.

Samas intervjuus ütles Ühendkuningriigi kaitsejõudude staabiülem admiral Tony Radakin, et „Ukraina võidab ja Venemaa kaotab”.

„Seda sellepärast, et Venemaa eesmärk oli allutada Ukraina ja võtta see Venemaa kontrolli alla,” sõnas ta.
„Seda ei ole juhtunud ega juhtu kunagi ning see on põhjus, miks Ukraina võidab.”

Ta lisas, et Ukraina teeb oma territooriumi tagasivõitmise võitluses edusamme, olles tagasi saanud 50 protsenti Venemaa vallutatud maad.

Ukraina edu taga on ka rahvusvahelise üldsuse „majanduslik surve ja diplomaatiline surve ning Venemaa kannatab selle tõttu”, ütles ta.

Samal ajal näitab Vladimir Putini liit Põhja-Koreaga, et Venemaa president on „meeleheitel”, ütles admiral Radakin.

Ta ütles, et kahe riigi vahelised sidemed näitavad, kui vähe partnereid Venemaale on jäänud.

Väidetavalt kavatseb Põhja-Korea liider Kim Jong Un sel kuul külastada Venemaad, et kohtuda Putiniga relvakõnelustel.

Väidetavalt kavatsevad kaks liidrit arutada Põhja-Korea relvade andmist Moskvale, et toetada võitlust Ukrainas.

Nii Washingtonis kui ka Soulis tuntakse muret selle pärast, mida saaks Põhja-Korea vastutasuks relvatehingu eest, mis võib kaasa tuua kahe riigi sõjalise koostöö tihenemise Aasias.

Admiral Radakin ütles, et allianss on „peegeldus katastroofilisest veast, mille Venemaa tegi Ukrainasse tungides”. Ja see on ka Venemaa siseolukorra peegeldus, ütles ta.

„Peate vaatama tõsiasja, et [Venemaa] majandus on surve all, sanktsioonidel on suurem mõju. Tal ei ole palju rahvusvahelisi partnereid. See on kaotanud pool miljonit inimest, kes on riigist põgenenud. Veel on vähemalt miljon inimest, kes tahavad riigist lahkuda. On raske saada piisavalt inimesi, et sõda toetada,” ütles ta.

Donald Trumpi teemal ütles kindral Milley, et USA sõjaväe ustavus on „põhiseadusele”, kui temalt küsiti, kas ta teeniks vanglas viibivat ülemjuhatajat.

Donald Trumpi, kes loodab saada 2024. aasta USA valimistel vabariiklaste kandidaadiks, ähvardab mitu kriminaalsüüdistust, mis võib tema süüdimõistmise korral vangistada.

„Anname oma vande dokumendile, Ameerika Ühendriikide põhiseadusele,” ütles ta. „Nii et me jääme sellele põhiseadusele alati truuks, olenemata sellest, kes Valges Maja hõivab.”

Ta ütles, et sõjavägi järgib kõiki seaduslikke korraldusi, mis on pärit kellelt iganes, kes on Ameerika Ühendriikide nõuetekohaselt valitud president.

Kindral Milley välistas ise poliitikasse sisenemise ja ütles, et kandideerib mõne nädala pärast pensionile jäädes parima vanaisa tiitlile.