Nõukogude liidu ja Eesti taustaga mees satub ikka ja jälle Soome julgeoleku- ja päästeoperatsioonide salapaikadesse, kirjutab Helsingin Sanomat.
Viimati pääses ligi 50-aastane mees NATO reservväelaste suvekongressi korraldajate kitsasse ringi.
Oma Linkedini profiilis märgib mees, et tegemist oli NATO missiooniga ja ta oli seotud kongressi korralduskomiteega. Ta ütleb, et oli ürituse „turvajuhi asetäitja”.
Mees aga eemaldati sellelt kohalt. Korraldajad olid hakanud kahtlustama, et mees pole Soome reservohvitser.
Reservohvitseride liidu tegevdirektor Janne Kosonen kinnitab, et mees oli alguses seotud turvateenistusega, kuid „lõpus enam mitte”.
Kosoneni sõnul jäi mehe roll olematuks: mees ei töötlenud osalejate infot ega olnud hotelli Paasitorni juhtimiskeskuses.
See polnud esimene kord, kui sama mees kahtlusi äratas.
Laiemale avalikkusele tundmatu mees on Soomes aastate jooksul paljudele turva- ja päästevaldkonna inimestele väga tuttavaks saanud ning põhjustanud seoses sellega küsimusi.
Helsingin Sanomat ei nimeta mehe nime, kuna tal puudub oluline ametikoht ja tema lõplikes motiivides pole selgust. Praegu teadaolevalt ei kahtlustata teda ka kuritegudes. Helsingin Sanomat räägib mehe tegemistest, sest on tekkinud küsimus, milliste vahenditega pääseb Soomes ligi riigi julgeoleku- ja päästeoperatsioonide mõttes võtmeasutustele.
Käesoleva, 2023. aasta kevadel koolitati Kuopio päästekoolis muude asjade kõrvalt tööstushoonete tuletõrje juhte. Kursus on mõeldud eelkõige inimestele, kes lisaks oma tööle vastutavad ettevõtte ohutuse eest. Osalejad valitakse muuhulgas tööülesannete ja tööandja soovituse alusel.
Kursusele tuli ka Pirkanmaa mees.
Kolmapäeval, 22. märtsil olid käimas kursuse viimased päevad, mil kooli haldusdirektor, turvajuht ja valvur peatasid mehe kooli A-korpuses.
Mees saadeti hotelli asjadele järele ja suunati kooli territooriumilt minema.
Sündmused tulid avalikuks kaebuses, mille mees esitas halduskohtule. Kõik olid sündmusest üllatunud, kirjutab ta.
Tema sõnul oli eemaldamise põhjuseks julgeolekuoht, kuid täpsemat selgitust ei antud.
Helsingin Sanomate andmetel oli mees tähelepanu äratanud muu hulgas teiste kursuslaste pildistamisega. Päästekool asja ei kommenteeri.
Mehe tegevus on murettekitav.
„Päästetööd on osa Soome üldisest ohutusest,” selgitab üks asjatundja.
Linkedini veebis loetleb mees enda kohta üle 60 töökoha. Ta ütleb, et on saanud kümneid auhindu ja tunnustusi.
Euroopa Komisjoni turvaekspert, professor, kosmosetehnika doktor, kodanikukaitse doktor, elektrotehnika magistrikraad, sõjateaduse magistrikraad, julgeoleku bakalaureusekraad.
Muus kontekstis on ta öelnud, et on auhinnatud rahuvalveveteran, päästeekspert, vanemleitnant, kapten ja isegi kolonelleitnandi vääriline sõdur.
Helsingin Sanomat selgitas mehe tausta välja kümneid inimesi küsitledes ja teisi allikaid uurides. Info, mida mees oma tausta kohta erinevatele osapooltele jagas, osutus mitmes mõttes pealiskaudseks ja vastuoluliseks – või siis täiesti valeks.
Miks pürgib mees nii lähedale julgeoleku- ja kaitsevaldkonnale? Kas ta on lihtsalt ekstsentriline üksik hunt, kes oma teeneid paisutab? Mees keeldus intervjuud andmast, kuid vastas mõnele küsimusele meili teel.
Ma ei võlgne kellelegi selgitusi. Olen puhas nagu prillikivi, ütleb ta.
Mees nendib, et tal on olnud „hea koostöö” ka kaitseväega.
Olen osalenud mitmes salastatud tipp-projektis. Pole probleemi. Osalenud kordussõppustel. Polnud probleemi, märgib ta.
Ühes mehe kasutatud CV-s on mainitud, et ta on viimasel kümnendil osalenud piirkondlikul riigikaitsekursusel Lõuna-Soomes.
Kursusel käsitletakse Soome välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning üldise julgeolekuga seotud valdkondade valmisolekut.
Üldjuhul kutsutakse nendele kursustele juhtivatel kohtadel ning valmisoleku ja ühiskonna toimimise seisukohalt olulistel ametikohtadel töötavad inimesed. Tavaliselt on kutse aluseks tööandja või taustakogukonna sooviavaldus.
Lõuna-Soome piirkondlik valitsusasutus kinnitab, et Pirkanmaa mees käis tõepoolest kursusel. Osalejate nimekirjas on tema ametinimetus teadusprofessor ja organisatsioon EU IMG-S.
IMG-S veebilehe andmetel on tegemist turvatehnoloogia ekspertide võrgustikuga.
Selle esimees Salvatore D’Antonio ütleb, et mees on tõepoolest üks võrgustiku sadadest liikmetest, kuid mitte IMG-S-i töötaja. Võrgustikul pole üldse palgalisi töötajaid. D’Antoniol pole mehe professuuri kohta täpsemat teavet.
Üks mehe kasutatud tiitlitest on kosmosetehnoloogia doktor. Samas ei ütle ta, kus kraad on saadud. Andmete salastamist põhjendab ta „turvaprobleemiga”.
Kraad on saadud 2019. aastal välismaal. Uurimisteema on salastatud. See oli seotud sõjatehnikaga. Doktoritööd kaitsti suletud uste taga.
Küll aga tunnistab mees, et tegelikult pole ta professor, vaid on saanud tööelu professori tiitli „mingist välisülikoolist”.
Linkedini teenistuses räägib mees, et töötas alates 2014. aasta septembrist ligi kolm aastat Kiievis Tarass Ševtšenko ülikoolis tööelu professorina.
Helsingin Sanomatele ülikoolist saadud kirjaliku vastuse kohaselt ei ole mees kunagi kõnealuses ülikoolis tööl olnud. Mees ise kinnitab, et sai ühest teaduskonnast EL-i projekti ajaks tööelu professori „tiitli”.
Mees võeti 2020. aastal eksperdistaatuse alusel Soome tulekaitseliidu liikmeks ning 2021. aasta suvel liitus ta Vantaa vabatahtliku tuletõrjega.
Mehe erakordsed tiitlid teiste hulgas NATO-st, ÜRO-st ja politseiorganisatsioonist Interpol äratasid küll tähelepanu, kuid vabatahtlik tuletõrje võttis mehe oma liikmeks.
Vabatahtliku tuletõrje kaudu soovis mees saada ka Uusimaa päästeühingu korraldustoimkonna liikmeks, kuhu ta vastu võeti. Juba 2021. aasta novembris esitles mees end Uusimaa päästeühingu esindajana Hispaanias Madridis toimunud konverentsil.
Selle korraldas rahvusvaheline Critical Communications Association (TCCA). Soomes on selle liikmeteks muu hulgas Häirekeskus ja ametiasutusi teenindav riigifirma Erillisverkot.
Üritusel tutvustas mees end tööelu professori ja EL-i Komisjoni eksperdina. Ta rääkis hübriiddroonidega seireandmete kogumisest.
Mõni kuu pärast Madridis juhtunut vallandati mees vabatahtlikust tuletõrjest ja Uusimaa päästeühingu korralduskomiteest – meest kahtlustati valeandmete esitamises.
Aasta 2020 veebruaris esines mees Brüsselis Eesti teadusasutuse esindajana.
Linnas korraldati üritus, mis käsitles juhtimissüsteemide infotehnoloogiat. Ekspertürituse korraldas 1946. aastal asutatud Rahvusvaheline Relvajõudude Side- ja Elektroonikaassotsiatsioon AFCEA. Korraldustesse kaasati NATO juhtimiskeskuse tippüksus.
Mees teatas, et töötab Eesti Sisekaitseakadeemias professorina, teadus- ja arendusspetsialistina. Ta osales arutelul tehisintellekti väljakutsetest.
AFCEA esindaja ütleb Helsingin Sanomatele, et professori taustakontrolli ei peetud vajalikuks: see oleks olnud tüütu ja see ei olnud salastatud üritus.
Helsingin Sanomat võttis ühendust Eesti Sisekaitseakadeemiaga.
„Meil pole siin kedagi sellenimelist,” öeldi telefonis.
Teadusasutuse kodulehel pole mehest juttugi. Helsingin Sanomat saatis asutuse kommunikatsiooniosakonnale lingi ja ekraanipildi tema avalikust CV-st.
Võime kinnitada, et puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud isik töötab või on töötanud meie akadeemias, tuli vastus.
Mees ise ütles Helsingin Sanomatele, et kõik akadeemia inimesed ei pruugi teda mäletada.
Pirkanmaa mees sai 2010ndatel aastatel Soome Sõjaveteranide Ühenduse ja Soome Vabadussõja Traditsioonide Ühingu medalid. Neid taotles talle Helsingi Rotary klubi, mille presidendiks ta oli tõusnud.
Endine president Yrjö Salorinne ütleb, et teenetemärgid tulid teistele klubiliikmetele üllatusena. Nende taotlemise üle koosolekutel tema sõnul arutelu ei toimunud ega otsust ei tehtud.
Mees oli klubiliikmetele rääkinud, et tuli Soome ingerlasest tagasipöördujana ning on käinud siinses kadetikoolis ehk praeguses riigikaitse kõrgkoolis (MPKK). Klubi tutvumisretkel Santahamina garnisonis esitles mees end inimesena, kes teadis kohti varasemast ajast.
MPKK arhiivis ei ole infot üliõpilaseks vastuvõtmise kohta, õpperegistrit, rääkimata saadud kraadist. Mees on 2014. aastal osalenud vaid ühel sõjatehnika jätkukursusel, seda läbimata.
Vabadussõja ühingust teatatakse, et teenetemärgi saaja oli 30 aastat töötanud erinevatel ametikohtadel julgeoleku- ja kaitseküsimustes. Toimetusele saabunud vastuses nimetatakse teda professoriks ja endiseks sõduriks.
Helsingin Sanomatele eitas mees, et oleks kunagi öelnud, et on Soomes ajateenistuse läbinud. Kas saate mulle tuua näiteid, kus on öeldud, et olen läbinud ajateenistuse Soomes, ütleb ta.
Mõned, kes on mehega kohtunud, on arvanud, et ta on sünnilt soomlane. Mõne arvates on ta eestlane või rootsikeelse nime põhjal rootslane. Tundub, et kellelgi pole tema varasema tausta kohta teavet.
Juhtlõnga leiab Espoost Otaniemist. Aalto ülikooli arhiivist selgub, et mees võeti 1994. aastal vastu toonase tehnikaülikooli kosmosetehnoloogia kraadiõppe tudengiks. Ta pidi taotlema doktorikraadi inseneriteaduses.
Otaniemi arhiivist leitud diplom on dateeritud juuniga 1991. Seda kaunistab sirbi ja vasaraga vapp. Tunnistusele on alla kirjutanud kindralmajor M. Ništ ning polkovnikud V. Guljaev ja J. Tselišev.
Nõukogude dokumendi järgi alustas noormees 1980ndatel aastatel 17-aastaselt õpinguid Kiievi kõrgeimas sõjalennunduse inseneride kõrgkoolis ja lõpetas raadioelektroonikaseadmete suuna.
Kiievi õppeasutus oli Nõukogude Liidus üks olulisemaid sõjalennundusasutusi.
Mees õppis traditsioonilist sõjatehnikat ja luuret, näiteks raadiosaatja ja raadiovastuvõtja tehnoloogiat, sidesüsteeme ja välismaiste kaitsejõudude taktikat. Õpingute raames läbis ta ajateenistuse.
Mees ise ütleb, et tuli Soome „tagasipöördujana” koos vanaemaga.
Nõukogude liidust pärit üliõpilane oli Otaniemi ülikoolilinnakus haruldus.
„10-15 aasta jooksul oli neid hulk, mida võis ühe käe sõrmedel üles lugeda,” ütleb ülikooli toonane rektor Paavo Uronen.
Mees rääkis murdega soome keelt ja paljud arvasid, et ta sündis Nõukogude Eestis. Selles polnud aga kindlust.
„Ta tundis huvi õpingute vastu, kuid edenes aeglaselt,” räägib üks mehega koos töötanutest.
Mees õppis nii kosmosetehnoloogia kui fotogrammeetria laboris. Ta osales muuhulgas uurimisprojektis, mis puudutas metsade laserkeeglit ja sai osaleda teadusüritustel.
Ta jäi ülikoolirahva jaoks kaugeks. Mõnele rääkis mees oma sõjaväeõpingutest, mis äratas kahtlust.
„Need sõjalised sidemed olid sellised, et ma ei tahtnud isegi temaga tuttavaks saada,” ütleb üks kolleeg toona.
Mõned ülikooliga koostööd teinud ettevõtted keeldusid osalemast teadusprojektides, kui mees oli nendega seotud.
„See, mida ta tegi näitas, et tal ei olnud selget eesmärki, miks ta ülikoolis on,” ütleb üks ülikooli endistest õppejõududest.
Lõpuks meest enam uurimisprojektidesse ei kaasatud, kuid kursustel käis ta kuni 2008. aastani harva. Temast ei saanud doktorit.
Mees jäi Soome, õppis ära soome keele ja sai kodakondsuse 35-aastaselt. Ta elas pikka aega Helsingis ja kolis seejärel Pirkanmaal asuvasse väikelinna.
Millest mees Soomes elab, on ebaselge. Alates 2009. aastast on tal maksustatavat töötasu olnud vaid ühel aastal, ka siis vaid 5600 eurot.
2000ndatel aastatel sisenes mees endise juhtivkonstaabli juures turvasektori äritegevusse.
Pakume teenuseid pea kõikidele turvavajadustele: kuritegevuse ennetamine, spionaaž, turvakontroll, füüsiliste ruumide kaitse ja klientide hoolikas järelevalve, aga ka IKT-turvalisus, teatas ettevõte.
See osales isegi aastatel 2008-2011 ellu viidud ELi rahastatud Samurai-projektis. Töötati välja seire- ja hoiatussüsteem, mida kasutati ohtude tuvastamiseks näiteks lennujaamades, ühistranspordisõlmedes, kaubanduskeskustes ja spordiüritustel.
Mees ütles maakonnalehele antud intervjuus, et süsteem põhineb „kehakeele analüüsil”. Kontrollimiseks pidi isikuid valitama muu hulgas stressiolukorrast tingitud liigutuste ja miimika alusel.
Ettevõte oli seotud ka näiteks ELi küberturvalisusega seotud projektidega. Mees räägib Helsingin Sanomatele, et firma on turvaseadmete osas teinud koostööd ka Soome tolliga.
Oma vanal kodulehel oli firma partnerina kirjas muu hulgas Peterburis asuv valve- ja turvafirma Komkon. Selle asutajad on endised turvateenistuse FSB eriosakondade töötajad.
Oma firma kaudu osales mees 2010. aastal väliskaubandusminister Paavo Väyryneni juhitud ekspordi edendamise reisil Venemaal Kaasanis. 2013. aasta oktoobris osales mees sümpoosionil Peterburis, kus arutati robootika tehnoloogia kasutamist ohtlikes tegevuskeskkondades.
Mehe firmaga seotud inimene räägib Helsingin Sanomatele, et firma püüdis muu hulgas arendada Venemaale turvaautot, mida oleks saanud kasutada näiteks raha vedamiseks.
„Tal on palju kontakte. Ta kogub inimeste kohta palju infot ja suudab igas kohas peenelt süveneda,” räägib inimene.
Aastate jooksul püüdis mees oma ettevõtet ka Ukraina turule viia, kuid projekt ebaõnnestus. Siis läks mees äripartneriga tülli. Vaidlus jõudis kohtusse ning 2017. aasta juunis tegi kohus otsuse mehe partneri kasuks. Lõpuks kustutati ettevõte registrist.
Mees asutas Eestis uue firma. Seal öeldakse, et see korraldab Ukrainas pääste- ja kodanikukaitse õppusi.
Firma kodulehel poseerib mees Ukrainas koos Lvivi poolsõjaväelise julgeolekuülikooli grupiga. Pildiga seoses paljastub veel üks eriline lugu.
Pilt pärineb Lvivi ülikooli brošüürist, mis räägib Vaasa ülikooli külaskäigust suvel 2022. Brošüüris nimetatakse Pirkanmaa meest EL-i Komisjoni esindajaks.
Tegelikkuses oli mees Lvivis autojuhina, räägib üks fotol olevatest inimestest, Vaasa ülikooli toonane rektor Jari Kuusisto. Meest oli autojuhiks pakkunud tema Ukraina sugulane, kes oli pärast sõja puhkemist tulnud Soome õppima.
Rektor ei teadnud, et mees tutvustas end ukrainlastest võõrustajatele EL-i Komisjoni esindajana, mitte autojuhina.
„Ma alles nüüd kuulen sellest,” ütleb Kuusisto.
Tundub, et mees on siseringi pääsemiseks oma teeneid välja mõelnud või paisutanud ja kasutanud neid saavutusi taas edasi liikumiseks. Usaldusväärsuse on tekitanud usaldusväärsed partnerid.
Aastal 2018 sai mehe Eesti ettevõtte esindajaks Bulgaaria endine kaitseministri asetäitja professor Velizar Šalamanov, kes töötas pikka aega NATO-s juhtivatel kohtadel. Šalamanov räägib Helsingin Sanomatele, et nõustus selle tööga ajal, mil mees taotles ettevõttele EL-i projektiraha.
Šalamanov ütleb, et taandus ametikohalt pärast seda, kui kuulis kolleegilt mehega seotud „probleemidest”.
Talle oli probleemidest rääkinud Kiievi Tarass Ševtšenko ülikooli prodekaan Vladimir Zaslavski, kes on muu hulgas spetsialiseerunud riigi julgeolekule, kriisireguleerimisele ja küberneetikale.
Zaslavski sõnul oli mees võtnud eesmärgiks kriitilise infrastruktuuriga tegeleva projekti, mida Kiievi ülikool tegi koos Norra teadus- ja tehnikaülikooliga. Helsingin Sanomatele teatatakse Norrast, et mees oli end esitlenud doktori ja professorina, kuid ta eemaldati projektist valeandmete tõttu.
Ukrainlane Zaslavski ütles, et rääkis mehe tegevusest „riigivõimudele”. Ta pole ei doktor ega professor ning kasutas ära minu laialdasi rahvusvahelisi kontakte mu lugupeetud kolleegidega, märkis ta.
Salapärane mees ise räägib Helsingin Sanomatele, et tegelikkuses reetis teda ukrainlasest partner ja „pani raha koos sõpradega oma taskusse”.
Väidetavalt veetis mees Krimmi okupeerimisele järgnenud aastatel palju aega Kiievis. Temast sai silmapaistev Ukraina abistaja, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainat ründas.
Pirkanmaa kohalik ajaleht teatas metsamehest, kes olevat viimas oma kolmandat abisaadetist Ukrainasse. Ta kritiseeris suurte abiorganisatsioonide tegevust kui bürokraatlikku. Lisaks ütles mees, et Venemaad üllatab ukrainlaste tahe oma riiki kaitsta.
Ajaleht edastas abistaja eluloo. Tehnikadoktor, erukapten, Euroopa Komisjoni julgeolekuekspert, rahuvalve veteran.
Mehe abistamise tööd toetas Pirkanmaa rahuvalvajate ühing, mille liikmeks mees oli astunud. Ühingule jäi mulje, et mees oli korduvalt ÜRO ülesannetes olnud ja tal on kõrge sõjaväeline auaste.
Esimees Matti Peltomäki ütleb, et ühingul pole täpset infot mehe rahuvalve tegevuse kohta.
„Meil ei ole olnud kombeks rahuvalvejõudude teenistusi kontrollida, vaid tugineme inimese teadetele,” lisab ta.
Mees palus rahuvalvajatelt Ukrainasse reisiks kiivrit laenata. ÜRO sinist kiivrit talle ei antud, küll aga Soome kaitseväe hall kiiver.
Hiljem tegi mees ühingule ettekande oma abiretkest, mille sihtkoht jäi selgusetuks. Mees ei ütle Helsingin Sanomatele, millistesse sihtkohtadesse ta abi on viinud. Ta teatab, et maksis reiside eest ise või lähedaste abiga.
Täpsemat infot ei küsinud ka Rahuvalvajate ühing.
„Me ei hakanud kaevama ja rohkem uurima,” ütleb Peltomäki.
Mees on korduvalt öelnud, et teenis sõduri ja rahuvalvajana. Kaitsevägi ei ütle Helsingin Sanomatele, kas info on õige.
Inimene võib avalikult enda kohta erinevaid väiteid esitada. Kommunikatsioonis seisab, et kaitseväe ülesannete hulka ei kuulu selliste väidete õigsuse kontroll.
Rahuvalvajate ühingu reeglite järgi võivad liikmeks astuda vaid need, kes on osalenud Soome riigi rahuvalve operatsioonidel. Mehe puhul tundub see võimatu.
„Kui saite Soome kodakondsuse alles 35-aastaselt, välistab see juba võimaluse, et oleksite Soomes ajateenistuse läbinud. Siis ei saanud olla ka vähemalt sõjalistes kriisireguleerimise ülesannetes ja vaevalt ka teistes,” ütleb Rahuvalvajate ühingu tegevjuht Ville Mäntysaari.
Liikmesühing peaks kontrollima seni tundmatu kandidaadi andmeid, kuid nüüd jäi kontroll tegemata. Mäntysaari andmetel oli see esimene kord, kui liige astub ühingusse ebaõigete andmetega.
Millega mees õigupoolest tegeleb? Asja kohta pole võimalik midagi kindlat väita.
Soome endine kaitseatašee Venemaal ja Ukrainas erukolonel Juhani Pihlajamaa juhib tähelepanu asjaolule, et isik esineb mitme erineva ametinimetuse all, tunneb laialdast huvi Soome ja EL-i julgeolekuküsimuste vastu ning on saanud raadioinseneri koolituse Nõukogude Liidu sõjaväeakadeemias. See võib Pihlajamaa hinnangul olla ka luuraja taust.
Näiteks Soomes raskendab julgeolekukontroll otse võimuasutustesse imbumist, kuid haavatavuste ja võtmeisikute kohta on võimalik saada infot ka pealtnäha süütu vabatahtliku tegevuse kaudu.
Pirkanmaa mehe tegevus tundub aga kohmakas ning ta on korduvalt valeandmetega vahele jäänud. Kui inimene tegutseks usutavamalt ja ettevaatlikumalt, saaks Pihlajamaa hinnangul siseneda Soome julgeoleku- ja kaitsestruktuuridesse.
Võib-olla on mees lihtsalt ekstsentriline inimene, kes soovib liituda huvitavate gruppidega. Olgu mehe motiivid millised tahes, on tal õnnestunud pääseda muuhulgas riigikaitse kursusele, päästeõppustele, erinevatesse organisatsioonidesse, ministri reisiseltskonda, turvavaldkonna projektidesse ning saanud kontakte siseringis nii Soomes kui ka mujal maailmas.
„Palju on võimalik saavutada, kui oled julge ja esitled end enesekindlalt. Viimase pooleteise aasta jooksul on saadud palju andeks puhtalt selle eest, kui ütlete, et aitate Ukrainat,” ütleb Pihlajamaa ja hoiatab sinisilmsuse eest.
Helsingin Sanomat küsis mehelt korduvalt tema tausta ja motiivide kohta. Enamik küsimusi jäi vastuseta. Ta teatas, et Helsingin Sanomat leiab vastused paljudele temaga seotud küsimustele Soome põhiseadusest.
