EL-i komisjoni kavandatav uus pakendidirektiiv tähendaks rakendumisel Soome joogitööstusele ja kaubandussektorile olulisi lisakulusid.

Uue direktiivi eesmärk on vähendada pakendijäätmete hulka, kuid Soome joogitööstuses suhtutakse direktiivi skeptiliselt, vahendab Iltalehti.

Loodame, et praegust süsteemi ei lammutata, sest pakendid ringlevad praegu väga hästi. Tarbijad on tagastamisel väga usinad ning enam kui 90 protsenti kõikidest pakendivormidest tagastatakse, ütleb joogitootjate liidu kommunikatsioonijuht Outi Heikkinen.

Praeguses süsteemis tagastatavad pudelid enamasti purustatakse, misjärel valmistatakse taaskasutatud materjalist uued pudelid.

Direktiivi järgi peaks 2030. aastaks olema korduvkasutatavad kümme protsenti pakenditest. Direktiiv kehtib muu hulgas ka ühekordsetele toidupakenditele.

Eesmärk on vähendada tekkivate pakendijäätmete hulka, mis on hea ja väärt eesmärk. Vahendid on ainult osaliselt valed, kommenteerib Kaubanduse liidu ekspert Marja Ola.

See tähendaks nii joogitootjatele kui ka kaubandusele sadade miljonite eurode suuruseid lisainvesteeringuid ja kümneid miljoneid eurosid lisakulusid, hindab Heikkinen.

Heikkineni sõnul oleks kahe paralleelse tagastussüsteemi ülalpidamine väga keeruline ning näiteks alumiiniumpurkide taaskasutamine oleks keeruline.

Pole selge, kas see on keskkonna seisukohast parem variant või mitte. Logistikakulud ja heitkogused vähemalt suureneksid, märgib ta.

Kaubanduse liidu hinnangul on kavandatavas direktiivis palju arenguruumi.

Euroopa Komisjoni eelnõu taustauuringud on puudulikud ja neid tuleks koostada palju hoolikamalt. Pakendite ja pakendatud toodete keskkonnamõju tuleks vaadelda tervikuna, ütleb Ola.

Kasutatud pudeleid pestakse ja taaskasutatakse põhiliselt Kesk-Euroopas, kus transpordi vahemaad on tavaliselt palju lühemad kui Soomes.

Direktiivi suhtes on kriitiline ka väikepruulikodade liidu esimees Jyri Ojaluoma.

Seda jäätmedirektiivi nõuavad joogitehaste suhtes eriti inimesed, kes ei tunne seda tööstust. Kõik saavad aru, et tühje pudeleid pole mõtet mööda Soomet ringi vedada.

Eriti väikeste joogitehaste jaoks oleks EL-i direktiiv väljakutse kulude tõttu. Ojaluoma ise direktiivi rakendamisse ei usu.

Joogitehastes pudelite pesemine nõuaks palju energiat ja pesuvahendeid. Väikesed joogitootjad peaksid ostma pudelipesureid vms, jätkab Ojaluoma.

Ojaluoma hinnangul on täna kasutusel olev pudelite taaskasutussüsteem piisavalt hea. Joogitööstuses läheb üle 90 protsendi pakkematerjalidest ehk alumiiniumist, klaas- ja plastpudelitest taaskasutusse.

Meie pandisüsteem on üle kõige, aga näiteks taaskasutusse minevat alumiiniumi tõlgendatakse jäätmena. Seda tuleks lihtsalt muuta, et see oleks taaskasutus, näeb Ojaluoma.

Ka Marja Ola sõnul pole senises mudelis muudatusi vaja.

Kodanikud on õppinud tagastama joogipudeleid toidupoodidega ühendatud kogumispunktides. Joogipakendite suurepärased ringlussevõtu määrad näitavad selgelt, et praegune mudel on kodanike jaoks funktsionaalne.

Tarbija seisukohast puudutab määrus eelkõige seda, kuidas see jookide hindu mõjutab.

Seda on väga raske öelda ja hinna otsustavad lõpuks kauplused. Kulud oleksid aga märkimisväärsed, hindab Heikkinen joogitootjate liidust.