Ukraina äsja modifitseeritud tiibrakett, mis võib tabada sihtmärke sadade kilomeetrite kaugusel Venemaa piiri taga, on tekitanud hirmu, et Vladimir Putin võib „meeleheitel” kasutada tuumarelva.

Henry Jacksoni Seltsi mõttekoja tegevdirektor dr Alan Mendoza ütles, et kuigi tuumaoht on ebatõenäoline, jääb see siiski päevakorda, kui Kremli juht tunneb end Venemaa linnade vastu suunatud rünnakute tõttu nurka surutuna, vahendab Daily Mail.

„Ei ole tõenäoline, et Venemaa ründaks Ukrainat või NATO liitlasi tuumarelvadega lihtsalt vastuseks Neptuni rakettide kasutamisele – see tähendaks läänepoolset vastust, mis kindlasti kiirendaks Putini režiimi hääbumist,” märkis dr Mendoza.

„See tähendab, et kui Putin tunneb, et tema haare võimul on tema kontrolli alt väljumas, võib ta proovida midagi meeleheitlikku. Sel hetkel võiks loota, et Venemaa hierarhia sees asuvad mõistlikumad jõud teda juhtimisest vabastama,” sõnas ta.

Samal ajal ütles USA endine kaitseatašee Moskvas ja USA armee erukindral Kevin Ryan, et Washington on Ukraina uuest ründevõimest ärevil.

„USA valitsus on mures, et Ukraina edukad rünnakud Venemaale võivad anda Putinile õigustuse laiendada oma sõda läände või kasutada isegi tuumarelvi,” märkis ta.

„Neptuni kasutamine rünnakutes Venemaa infrastruktuuri vastu laiendab sõda ja sunnib Putinit ja tema sõjaväe juhtkonda eskaleerima ka rünnakuid Ukraina linnade vastu,” lisas Ryan.

Need väited tulid pärast seda, kui Ukraina hävitas eelmisel kuul okupeeritud Krimmi poolsaarel pesitsenud tipptasemel Vene õhutõrjesüsteemi, tabades otse S-400 Triumfi ja paisates selle muljetavaldava löögiga taevasse.

Putini riigimeedia hääletorud ja sõjablogijad taunisid rünnakut, nimetades seda Briti tarnitud raketi Storm Shadow tulemuseks ja ähvardades kättemaksuga Läänele Kiievi toetamise eest.

Kuid hiljem selgus, et S-400 hävitamise taga polnud mitte Briti rakett, vaid hoopis Ukraina enda tiibraketi Neptuni modifitseeritud versioon – selline, mis uputas eelmisel aastal Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva.

Laevavastase raketi Neptun muutmisega maismaapositsioonidelt tulistamiseks maismaa sihtmärkide pihta on Ukraina insenerid andnud Zelenski armeele võime rünnata sügavale Venemaa territooriumile – mida nad on näidanud, et suudavad juba droonidega –, millel on laastav mõju.

RAND Europe’i kaitse- ja julgeolekuvaldkonna vanemuurimisjuht Bryden Spurling ütles Daily Mailile, et äsja modifitseeritud rakett võib võimaldada Ukrainal hävitada sihtmärke enam kui 300 kilomeetri kaugusel Venemaa territooriumil suure täpsusega.

Varasem laevavastane versioon uputas Vene ristleja Moskva, seega on see suure lõhkepeaga täppisrelv. Selle uue maismaarünnaku versiooni soovitatav ulatus näib olevat kuskil 270–300 kilomeetrit – ja mõne allika järgi võib see ulatuda kuni 360 kilomeetrini,” ütles Spurling.

Ta lisas, et modifitseeritud Neptuni raketid avavad uue võime Ukraina relvajõududele, kelle juurdepääs lääne relvasüsteemidele nagu Storm Shadow raketid sõltub sellest, kas neid kasutatakse eranditult Ukraina territooriumi kaitsmiseks, mitte üle piiri ründamiseks.

„Neptuni süsteemi modifikatsioon võimaldab Ukrainal täiendada saadud Lääne rakette kaugmaa täppisrakettidega, mida ta suudab siseriiklikult toota,” ütles Spurling.

„See on veel üks allikas ja Ukraina saab kasutada ilma tingimusteta, mis kaasnevad muidu suure osa Lääne varustusega,” märkis ta.

„See annab Ukrainale tööriistakomplektis veel ühe tööriista, et rünnata kõrge väärtusega Venemaa sihtmärke nagu õhubaasid, peakorterid, logistikasõlmed, mereväerajatised ja peamised sõjalised võimed,” lisas Spurling.

Spurling ütles, et on ebatõenäoline, et Kiiev annaks nende rakettidega otselöögi tihedalt asustatud piirkonnale, kuid juhtis tähelepanu sellele, et Ukraina droonid on Moskva ärikvartali valitsusasutustesse juba põrutanud.

„See Neptuni versioon võib tabada sihtmärke Venemaa linnades… Ukraina on juba näidanud, et suudab ja saab rünnata otse Venemaa territooriumi, tavaliselt droonidega. Ainus erinevus seisneb selles, et sellel raketil on raskem lõhkepea kui paljudel droonidel, mida Ukraina on siiani Venemaa territooriumi vastu kasutanud,” ütles ta.

„Hoolimata Venemaa vastu rinda taguvast retoorikast ei taha nad riskida eskaleerimisega, mis võib NATO ja Lääne sellesse konflikti veelgi rohkem kaasata. Kuid on võimalik, et kui Ukraina kasutab [Neptuni raketti] eriti väärtusliku või tundliku sihtmärgi hävitamiseks, võib Venemaa tunda, et peab eskaleerima,” lisas Spurling.

USA armee kolonel Gian Gentile lisas, et Ukraina Neptuni rakettide tekitatud kahju ulatust on Kremlil võimatu varjata ning see võib õõnestada Putini narratiivi sõja edenemise kohta.

„Sihtmärkide tabamine Venemaa sees nende Ukraina rakettidega R-360 toob sõja koju vene rahvale, eriti Moskvas elavatele venelastele. Nii et strateegilisel tasandil on nende mõju psühholoogilisem, kuna see murrab Venemaa riikliku meedia poolt välja pakutud müüte sõja kohta viisil, mida ükski teine ​​ukrainlaste teabekampaania ei suuda,” märkis Gentile.

„Operatsiooni tasandil võivad need Ukraina R-360 raketid kindlasti avaldada sõjalist mõju, kuna need võivad tabada Venemaa lennuvälju, laskemoonaladusid ja muid Venemaal asuvaid tugirajatisi,” lõpetas ta.

Nende kohandatud Neptuni rakettide lisamine Ukraina arsenali ei pruugi osutuda sõjas pöördeliseks.

Kuid suurenenud oht võib kindlasti aidata tugevdada Ukraina maavägede jõupingutusi murda läbi kindlustatud Venemaa kaitseliinist Donbassis ning lõunapoolsetes Hersoni ja Zaporižja oblastites.

Mendoza ütles: „Selline meede ei saa sõjas kui sellises pöördepunktiks. See juhtub ainult siis, kui ukrainlased suudavad Venemaa rindejoonest läbi murda või sündmused viivad vandenõuni Putini ja tema partei Kremlist eemaldamiseks.”

„Siiski parandab Vene vägede ründamine eemalt Ukraina sõjalist jõudlust ja võib kaasa aidata Venemaa kaitsevõime ja moraali nõrgenemisele, mis võib ise aidata kaasa sõjalisele läbimurdele rindel,” lisas ta.

„Kreml saab neid kohandatud rakette hõlpsasti kinni pidada, kuna need ei saavuta helikiirust, nii et Putinil on [Venemaa linnade vastu suunatud] rünnaku pärast piiratud mure. Kuid ta on mures oma strateegiliste baaside pärast Krimmis,” märkis ta.

RUSI kaastöötaja Samuel Cranny-Evans lisas, et kuigi Neptuni raketid ei pruugi olla nii võimekad kui Storm Shadow sarnased raketid, võivad need siiski tekitada märkimisväärset kahju ja suurendada Ukraina ründevõimet.

„On ebaselge, kas [modifitseeritud Neptuni raketid] suudavad lennata muutuva lennuprofiiliga, mida teevad sellised raketid nagu Storm Shadow, et vältida õhutõrjet ja avastamist. Kui nad seda ei tee, on Vene õhutõrjel võimalik nad alla tulistada, tingimusel et nad saavad piisava hoiatuse,” märkis ta.

„Sellegipoolest on raketitüüpide kombineerimine tõhus viis õhutõrje vastu võitlemiseks. Seega oleks Storm Shadow, Neptuni ja droonide samaaegsele sihtmärgile jõudmiseks raske vastu seista,” lisas ta.

Aeg näitab, kas äsja kohandatud Neptuni raketid osutuvad tõhusaks relvaks, mis aitab Ukraina relvajõududel Vene okupante oma territooriumilt välja tõrjuda.

Kuid Ukraina kaitseametnikud ütlesid esmaspäeval, et väed on idarindel tagasi saanud rohkem territooriumi ja suruvad Venemaa vägesid vasturünnakus lõuna poole, samal ajal kui president Volodõmõr Zelenski külastas kahte rindepiirkonda.

Kaitseministri asetäita Hanna Maljar ütles, et Kiievi väed on hakanud vallutama rohkem territooriumi riigi idaosas asuva Bahmuti linna ümbruses, olles sealt alates juuni alguses vastupealetungi alustamisest tagasi võtnud umbes 50 kilomeetrit maad, kirjutas Maljar sotsiaalmeedia rakenduses Telegram.

Vahepeal näitasid esmaspäeval Ukraina presidendi veebisaidile postitatud videod, kuidas Zelenski külastas vägesid riigi idaosas Donetski oblastis, kus asub Bahmut, ja Zaporižja oblastis, kus Kiievi väed üritavad pressida lõuna poole Aasovi mere äärde.

Kiiev on oma kolm kuud kestnud pealetungiga tagasi vallutanud mitmeid külasid ja asulaid, kuid sõdureid on takistanud suured Venemaa miiniväljad ja kaevikud.

Maljar ütles eelmisel nädalal, et Ukraina väed on murdnud läbi esimesest Venemaa kaitseliinist ja Ukraina sõjavägi loodab nüüd kiiremini edasi liikuda.

Kuid Moskva on jätkanud õhulööke Ukraina sihtmärkidele, sealhulgas sadama infrastruktuurile, ning on teatanud droonirünnakutest Venemaa territooriumil.