Venemaa on viimasel ajal võtnud ulatusliku teabemõjuga sihikule Soome. Asjatundja hinnangul viitab see sellele, et Soomet koheldakse nüüd kui Venemaa vaenlast.

Venemaa oli üsna vaikne, kui me NATO-ga liitusime. Oli arvata, et nad kuidagi protestivad selle vastu. Nüüd on selgelt otsustatud, et hakatakse Soomet mitme kanali kaudu mõjutama, ütleb Soome Välispoliitika instituudi teadur Jyri Lavikainen.

Viimast Venemaa mõjutamise katset nähti hiljuti, kui Venemaa riiklikes telekanalites avaldati mitu lugu, milles väideti, et Soome kaitsepolitsei (Supo) tegeles Venemaa-vastase spionaažiga, vahendab Ilta-Sanomat.

Lugude allikaks peeti Vene julgeolekuteenistust FSB, kes väitis, et avastas Helsingis ulatusliku spionaaži ja värbamise Vene diplomaatide vastu kaitsepolitsei poolt.

Näiteks üritas Supo väidetavalt värvata vene keelt kõnelevaid töötajaid erinevatest Helsingis tegutsevatest teenindusettevõtetest, näiteks juuksurisalongidest, et luurata Venemaa saatkonna ja Venemaa kaubandusesinduse töötajate järele.

Ilta-Sanomat teatas varem, kuidas enne seda avaldas Venemaa endine president Dmitri Medvedjev sotsiaalmeedias soomekeelse sissekande, mis heitis nalja Soome NATO liikmelisuse üle.

Postituses oli kaks tursket meest, kes omavahel õhinal vestlesid. Mehed olid ilmselt mõeldud kujutama soomlasi „Matti” ja „Pekka”, kelle väljamõeldud vestlusest kirjutas Medvedjev oma sõnumis soome keeles platvormil X (endine Twitter).

Dialoog oli järgmine:

• Pekka, miks meie riik NATO-ga liitus?

• Sest venelased on meile ohuks.

• Aga miks nad meid ohustavad?

• Sest meie, Matti, liitusime NATO-ga.

Nii Lavikainen kui ka Jyväskylä ülikooli õppejõud Panu Moilanen kirjeldavad Medvedjevi sõnumit kui erakordset.

Võrreldes Medvedjevi teiste purjuspäi tehtud asjadega nähti sellega tavapärasest rohkem vaeva, nendib Lavikainen.

Ilta-Sanomat on varem kirjutanud, kuidas Medvedjev kirjutab sotsiaalmeedias oma teravaid avaldusi sageli joobes olekus.

Välispoliitika instituudi vanemteadur Jussi Lassila hindas varem Ilta-Sanomatele, et Medvedjevi sissekanne kajastas Venemaa poolt levitatud lugu, kus Soome NATO liikmelisuse põhjuseks peetakse USA-d.

Keelevalikuga tahetakse rõhutada, et see on suunatud soomlastele. Seal proovitakse pulgaga jää tugevust, nentis Lassila.

Moilainen ütleb, et teda üllatas Venemaal levinud spionaažilugu Soome kaitsepolitsei kohta. Ta ei mäleta, et Venemaal oleks Soome asutusi, näiteks Supot varem meedias sellisel viisil tugevalt kritiseeritud.

Tekib selline kuvand, et Soome võimude usaldusväärsus ja tegevuse seaduslikkus seatakse kahtluse alla, nendib Moilanen.

Lavikaineni sõnul on Venemaa propaganda suurim eesmärk muuta Soome nõrgaks NATO riigiks. Nüüd on plaani elluviimiseks kasutusele võetud nähtavad survemeetmed.

Soome survestamise katsed olid aga vaid aja küsimus.

Lavikainen juhib tähelepanu sellele, et Venemaa mõjupüüdlustest on oma osa saanud ka mitmed teised NATO riigid, näiteks Poola.

Ilta-Sanomat kirjutas varem, kuidas Venemaa on Valgevene kaudu hirmutamisega sihikule võtnud Poola. Näiteks augustis alustas Valgevene Poola ja Leedu piiri lähedal sõjalisi õppusi ning rikkus kahe helikopteriga Poola õhuruumi.

Teiste NATO riikide jaoks on see [infoga mõjutamine] Venemaa suunalt täiesti tavaline operatsioon. Ka Soome peab sellega nüüd harjuma, märgib Lavikainen.

Lavikaineni sõnul võivad Venemaa mõjutamiskatsed muutuda sagedasemaks. Need võivad olla stiililt sarnased praegu nähtutega, kuid ka õhuruumi rikkumised võivad muutuda tavalisemaks, hindab ta.

Siin on eesmärk tekitada tunnet, et Venemaa on ohtlik ja seetõttu tasub kuuletuda – et oleksime justkui käpuli ja piiraks oma tegevust, lisab ta.

Ka mõjutamise ajastus pole juhuslik. Moilanen juhib tähelepanu, et Soomes on algamas uus parlamendi ametiaeg ning pärast suve pole valitsuse suhted kõige paremad.

Jah, meie olukord on selline, et kui ma oleksin Venemaa, siis ma prooviksin Soome poliitilist olukorda enda huvides ära kasutada, nendib Moilanen.

Sõjateaduste doktor, parlamendi liige Jarno Limnéll hindas samuti varem Ilta-Sanomatele, et Venemaa saab parlamendikoosseisu sügisel algava istungjärgu eel oma infomõjuga tekitada hirmu Soome poliitiliste otsuste tegemisel.

Et olla oma tulevaste NATO-ga seotud otsuste tegemisel ettevaatlik, et mitte Venemaad ärritada, märkis Limnéll.

Järgmisel aastal on Soomes ka presidendivalimised, mida Venemaa võib püüda mõjutada. Tänavune sügis võib paljuski olla selliseks tegevuseks sobiv aeg, nendib Moilanen.

Limnélli sõnul võib Venemaa püüda mõjutada Soome presidendivalimisi, tekitades ühiskonnas ebakõla ja polariseerumist. Nii saab püüda mõjutada soomlaste valimiskäitumist.

Kuigi Venemaa üritab Soomet propagandaga sihikule võtta, on Moilaneni sõnul soomlastel võimude vastu endiselt tugev usaldus.

Venemaa mõjutuskatsetest on palju juttu olnud ja Moilaneni hinnangul on inimesed propaganda levikust teadlikud. Siin on eesmärk õõnestada usaldust. Nüüd on oluline, et me ei hakkaks näiteks omavahel vaidlema.