Venemaa sagenenud rünnakutel Ukrainas sügaval asuvate sihtmärkide pihta näib olevat ennekõike üks eesmärk: hävitada Kiievi võime lasta välja kaugmaarakette, mida ta saab lääneliitlastelt.

Moskva saatis sel nädalal välja kümneid rakette kaugele Lääne-Ukrainasse, rindejoonest kuni 1000 km kaugusel asuvate õhuväebaaside, lennuradade ja pilootide väljaõppekeskuste pihta. Ukraina ametnike sõnul tulistati ainuüksi teisipäeval välja 28 tiibraketti, millest 16 peeti kinni, vahendab Financial Times.

Asjaga kursis olevate inimeste sõnul peavad Kiiev ja tema liitlased lööke osaks nädalaid kestnud jõupingutustest purustada Ukraina lennurajad ja Briti rakettide Storm Shadow ja Prantsuse Scalp tulistamiseks kasutatud pommituslennukid.

Ametnikud ütlesid, et löökide vältimiseks vahetab Ukraina nüüd olulise relvastuse ja personali asukohti. Ukraina piloodid sõidavad pidevalt ringi kümnete kodumaiste õhuväebaaside ja lennujaamade vahel.

„Pole üllatav, et nad üritavad hävitada meie lennundust ja piloote,” ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja kolonel Juri Ignat. „Meie piloodid häirivad neid. . . [ja] põhjustavad palju probleeme.”

Nende läänepoolsete rakettide pikk ulatus on mänginud olulist rolli, aidates Ukrainal teha mõningaid tagasihoidlikke edusamme Venemaa positsioonide vastu. Ukraina teatas kolmapäeval, et tema väed vabastasid Donetski oblasti lõunaosas asuva Urožaine küla.

„Meile antud Prantsuse Scalp ja Briti Storm Shadow on tegelikult mänginud otsustavat rolli,” ütles Ukraina sõjaväe- ja välisluureagentuuride endine juht Valeri Kondratjuk. Venemaal ei olnud muud võimalust nende rünnakute peatamiseks kui „tabada lennuvälju, kus asuvad lennukid, millelt need raketid välja lasti”.

Ühendkuningriik oli esimene, kes tarnis oma Storm Shadow raketid, millele järgnesid Prantsusmaa Scalp – ja ametnike sõnul on mõlemad lahingutegevuses olulised. USA ja Saksamaa on endiselt ettevaatlikumad kaugmaarakettide saatmisel Ukrainasse, kartes, et raketid võivad konflikti eskaleerida, eriti kuna neid saab kasutada sihtmärkide tabamiseks Venemaal.

Ukraina teatel tulistavad piloodid lääneriikide rakette ainult oma riigi piirides, et tabada Venemaa arsenali, komandopunkte ja logistikapunkte okupeeritud aladel, sealhulgas sildadel.

Sõja esimestel kuudel pidi Ukraina toetuma kiiresti tühjenevale Nõukogude päritolu maa-õhk-rakettide arsenalile, sealhulgas S300-le ja Buk-ile, mis takistas Venemaal õhuülekaalu kehtestamast. See on sundinud Vene sõjaväge tulistama oma rakette Venemaalt ja Krimmi poolsaarelt.

Venemaa poolt 2014. aastal okupeeritud Krimm on tugevalt militariseeritud ja seda on kasutatud eelmisel aastal vallandatud täiemahulise sissetungi peatuspaigana.

NATO-taseme õhutõrjesüsteemid, mida tarnisid Lääne liitlased, sealhulgas USA-s toodetud Patriot, Norra-Ameerika NASAMS ja Saksamaa Iris-T aitasid kaitsta Ukraina taevast. Ignati sõnul on aga vaja rohkem süsteeme, et paremini kaitsta õhuväebaase ning muud sõjalist ja tsiviilinfrastruktuuri, mida Venemaa peaaegu iga päev ründab.

Ukraina kaitseministri nõunik Juri Sak kinnitas, et Venemaa on viimasel ajal suurendanud rünnakuid õhuväebaasidele ja kordas vajadust „rohkemate õhutõrjesüsteemide” järele.

Kiiev väidab, et USA-s toodetud ATACMS ja Saksa Taurus raketid pehmendaksid veelgi maad jalaväe jaoks, kes on juba kolmandat kuud võidelnud oma vastupealetungis, et murda läbi mitmest Vene kindlustuskihist piki riigi kaguosas asuvat rindejoont.

USA Euroopa väejuhatuse endine ülem kindral Ben Hodges kordas Ukraina üleskutset.

„Praegu peaksime laadima rohkem ATACMS-i, Tauruse, Storm Shadow ja muid pikamaa süsteeme transpordilennukitele C17 ning saatma need võimalikult kiiresti Ukrainasse,” ütles ta.

Hodges ütles, et Venemaa soovib „meeleheitlikult” tagada, et Ukraina ei omandaks võimet alustada Krimmi baaside tabamist, mis võib nad poolsaarelt välja tõrjuda.

Ta ütles, et Venemaa õhulöögid Ukraina õhuväebaasidele olid katse sellist pöördepunkti sõjas ära hoida.

„Venelased teavad, et nad on äärmiselt haavatavad. Ja halvim, mis nendega juhtuda saab, on see, et Ukraina saab võime hakata regulaarselt ja täpselt tabama Musta mere laevastiku baasi Sevastoopolis, õhuväebaase ja logistikakeskusi,” lisas ta.

Berliinis, kus debatt Tauruse rakettide saatmise üle meenutab Leopardi tankide saatmise otsusele eelnenud käänulist tüli, asus rahandusminister Christian Lindner hiljuti toetama Kiievi üleskutset.

Nii tegi ka Saksa Liidupäeva prominentne liige opositsioonilise kristlike demokraatide (CDU) koosseisus Norbert Röttgen, kes samuti kutsus Berliini üles lisama õhutõrjesüsteeme. „Peame tegema rohkem… nii tiibrakettide stardiplatside kaitsmise osas kui ka [Musta mere sadamalinna] Odessa osas, mis pole piisavalt kaitstud,” ütles ta.

Sak kutsus Ukraina lääneliitlasi üles kiirendama Ukraina pilootide kokkulepitud väljaõpet ja F-16 hävitajate tarnimist, et riigi taevast paremini kaitsta.

Ta ütles, et õhuväebaaside ründamised „demonstreerivad, et venelased on hirmunud võimalusest, et Ukrainale saadetakse F-16, sest nad teavad, et see aitab Ukrainal oluliselt kiiremini võita”.