Olukorras, kus rindel otsustavat läbimurret pole suudetud saavutada, on Ukraina asunud korraldama kaugrünnakuid Krimmi poolsaarele, aga USA-s peetakse seda mõttetuks ressursi raiskamiseks.

Ukraina on viimastel nädalatel hoogustanud raketilööke Venemaa poolt okupeeritud Krimmi pihta, püüdes häirida Venemaa logistikat ja varustamist, kuna Lõuna-Ukrainas käib võitlus, kuid mõned USA ametnikud Washingtonis suhtuvad sellesse strateegiasse skeptiliselt, vahendab CNN.

Mõnede sõjaväelaste ja Bideni valitsuse ametnike jaoks on Ukraina rünnakud Krimmi vastu parimal juhul häirivad ja halvimal juhul väärtuslike ressursside raiskamine strateegias, mis on paljude analüütikute arvates jätnud Ukraina väed liiga nõrgaks mitme tule vahele.

„See on venelased veidi tasakaalust välja löönud, kuid see ei tee midagi otsustavat,” ütles kõrge kaitseametnik CNN-ile. „Ja tõenäoliselt oleks parem, kui nad keskenduksid lihtsalt vasturünnakule.”

Ukraina on viimastel nädalatel kasutanud kaugmaarakette, et tabada kahte silda, mis ühendavad Krimmi Venemaa okupeeritud territooriumiga Ukraina lõunaosas, ning võttis laupäeval sihikule ainsa silla, mis ühendab Krimmi Venemaa mandriosaga. Kuivõrd ligikaudu kolmandik poolsaarest on praegu USA poolt tarnitud raketirüsteemi HIMARS-i levialas, on ühe Lääne luure kõrge ametniku sõnul Ukraina hoogustanud rünnakuid Venemaa laskemoonaladudele ning muule sealsele logistika- ja varustamise infrastruktuurile.

„Krimmile avaldatakse üha rohkem survet ja eriti viimastel nädalatel,” ütles ametnik CNN-ile. „Ma mõtlen, et neid pekstakse.”

Krimm on sügava sümboolse tähtsusega Venemaa presidendile Vladimir Putinile, kes andis 2014. aastal oma vägedele korralduse poolsaarele tungida ja annekteeris selle ebaseaduslikult. Samuti on see Venemaa sõjategevuse jaoks strateegiliselt oluline logistikakeskus; selle asukoht Musta mere ääres on muutnud selle ihaldatud territooriumiks sajandite vältel.

Ukraina jaoks on rünnakud Krimmile nende vasturünnaku strateegia lahutamatu osa, mille eesmärk on püüda Krimmi isoleerida ja raskendada Venemaa sõjaliste operatsioonide jätkamist Ukraina mandriosas, ütles strateegiat tundev Ukraina allikas CNN-ile.

Üldiselt on Ukraina sõjategevus riigi lõunaosas aeglustanud ja raskendanud Venemaa varustus- ja logistikamanöövreid, ütles Lääne luureametnik. Ja veel üks USA ametnik ütles, et kui ukrainlased suudavad lõpuks murda läbi Venemaa ulatusliku kaitseliinide võrgustiku ja edasi liikuda, on laskemoonaladude ja varustusliinide ründamine kasulik vastupealetungi operatsioonidele.

Kuna aga Krimmile tähelepanu pööramine on suhteliselt uus, ütlesid mitmed USA ja Lääne ametnikud, et praegu on raske hinnata, kui suurt mõju need rünnakud avaldavad Venemaa võimele Ukraina vasturünnakule vastu seista.

Üks USA sõjaväeametnik ütles, et Ukraina on Krimmis korraldanud „mõned päris head rünnakud logistika ning juhtimis- ja kontrollikeskuste vastu”, kuid „ma ei usu, et need tagajärjed on pöördumatud.”

Kuid mõned USA ametnikud ja välisanalüütikud väidavad, et rünnakud ei ole avaldanud seni suurt mõju. 10 nädalat kestnud lahingute jooksul ei ole Ukraina suutnud Venemaa kaitseliinidest läbi murda – mõned kriitikud usuvad, et Ukraina ei suutnud ühtki rünnakut prioriteediks seada ja selle asemel jaotas oma ressursse mitmele rindele liiga vähe.

Kõrgema kaitseametniku sõnul ei nõusta USA praegu Ukrainat aktiivselt Krimmi ründamise osas. Kuid mida kauem vasturünnak venib ilma märkimisväärse eduta, ütlevad analüütikud, seda suurem on selle ebaõnnestumise võimalus.

„Reaalsus on see, et sellel pealetungil pole mingit igavest maandumisrada, mida sügise jooksul läbida,” ütles üks allikas, kes on kursis kaitseministeeriumi Pentagoni sisearuteludega sel teemal.

USA ja Ukraina ametnikud tunnistavad avalikult, et Ukraina vasturünnak ei ole eelnenud kuude jooksul nii kiiresti kulgenud kui oodati ja sõjaliselt läbi mängiti.

Ukraina on püüdnud Venemaa edu tagasi tõrjuda kolmes erinevas suunas, aktiivse võitlusega piki rindejoont kirdes, Bahmuti linna lähedal idas ja lõunas, kus Ukraina on püüdnud ära lõigata niinimetatud maasilda, mis ühendab Venemaad Krimmiga, liikudes edasi lõunapoolse Aasovi mere suunas.

Mõned USA ja Lääne ametnikud väidavad, et Venemaa kaitseliinid piirduvad ühe vägede liiniga, mis viitab sellele, et kui Ukraina suudab sealt läbi murda, on Venemaa tagalast haavatav. Kuid pärast 10 nädalat kestnud võitlust on rindejooned jäänud muutumatuks. Ja lõpuks ei pruugi sõjapidamise jõhker matemaatika – tavaline kuulide ja võitlejate arv, mida armee peab lahingusse paiskama – olla Ukraina poolel.

„See seab kahtluse alla, kui palju on Ukrainal kasutada lahingujõudu, et läbimurret saavutada,” ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali Venemaa ja Euraasia programmi vanemteadur Michael Kofman. „Vene väed osutusid viimastel kuudel palju vähem rabedaks kui loodeti.”

Venemaa rajatud kilomeetrite pikkused miiniväljad on hoidnud Ukrainat juba nädalaid eemal ning mõlemad pooled on pidanud rindejoonel kitsas muutumatus tsoonis kurnavat võitlust.

Ukraina on praeguseks suures osas loobunud keerukamatest manöövritest, mida USA oli Ukraina sõjaväele õpetanud, eelistades väiksemate üksuste seotust ja suurtükiväe suurt kasutamist, mille pärast USA ametnikud on eraviisiliselt mures, vahendas CNN varem.

USA ja Euroopa näevad vaeva, et varustada Ukrainat suure hulga laskemoonaga, mida ta vajab pikaajaliseks vasturünnakuks, ning Lääne võimud pingutavad tootmist suurendades, et vältida lahinguvälja puudujääke, mis võiksid takistada Ukraina edasiminekut.

Mõned Lääne ametnikud on kaitsnud Ukraina strateegiat lahinguväljal väites, et Ukraina reageerib tegelikkusele, millega ta kohapeal silmitsi seisab.

Ukraina, nagu ka venelased, osaleb sõjategevuses ja kohaneb sellega, mida lahinguväljal nähakse ja kogetakse, ütles Lääne luure kõrge ametnik. „Nad on õppinud, et väiksemad üksused ja taktika on tõenäolisemalt edukad, püüdes tekitada rindel neid auke, mida täiendavad suurtükiväe ja isegi tiibrakettide täppislöögid, et rindejoont pehmendada.”

„Nii saate aru, miks nad on teinud seda, mida nad on teinud,” ütles USA sõjaväeametnik. „Ma ei tea, kui USA armeel oleks ainult suurtükid ja poleks õhuväge, siis kas nad ei võitleks sarnaselt.”

Need ametnikud ja teised ütlevad ettevaatlikult, et vasturünnaku tulemused pole veel selged. Lääne luure kõrge ametnik ütles, et nad on „ettevaatlikult optimistlikud … ukrainlaste potentsiaali osas läbimurdeks, sest kuna venelased pühenduvad rohkem ja parandavad vigu, on ukrainlastel lihtsam sihtmärki tuvastada ja seda järgida.”

Kuid USA sõjaväes hääbub optimism, et Ukraina saavutab peagi suure läbimurde. „Ma ei ole liiga optimistlik, et jõuame jõuludeks Aasovi mereni,” ütles USA sõjaväeametnik.