Ukraina saavutab F-16 baasvõimekuse alles 2024. aastal ja selle lennuki kasutamise oskuse saavutamine „võib võtta neli või viis aastat,” ütles USA õhujõudude Euroopa ja Aafrika ülem kindral James Hecker.

„See [võtab] vähemalt järgmise aastani, kuni näete Ukrainas F-16,” ütles Hecker Defense Writers Groupi virtuaalsel koosolekul, vahendab Air & Space Forces.

Mitmete väljaannete info kohaselt andis president Joe Bideni valitsus viimastel päevadel vajalikud ametlikud load, et Taani ja Hollandi juhitud riikide konsortsium saaks alustada lennukitel F-16 Ukraina pilootide koolitamist. USA on andnud ka ametliku kinnituse, et kiirendab nende riikide taotlusi oma vanemate F-16 üleviimiseks Ukrainasse, kui nad soetavad uuemad lennukid nagu F-35.

Ometi pisendas Hecker F-16 olulisust Ukraina abistamisel Venemaa sissetungi vastu, öeldes, et see võime ei ole „hõbekuul”, vaid lihtsalt hõlbustab Ukrainal juba saadetud õhk-maa relvade kasutamist. Tema kommentaarid peegeldavad õhujõudude sekretäri Frank Kendalli ja ühendväejuhatuse esimehe kindral Mark Milley varasemaid märkusi, milles on väidetud, et F-16 ei saa olema sõjas „mängu muutja” ega „võlurelv”.

„Mida F-16 neile annab, on see, et see on paremini koostalitlusvõimeline praeguste relvadega, mida me neile praegu anname,” ütles Hecker. „Praegu peavad meie poolt pakutavad relvad olema kohandatud MiG-29-le või Su-27-le või muule sellisele.”

USA on andnud Ukrainale relvad, sealhulgas radaritõrjerakett AGM-88 HARM, mida on nähtud lendamas Ukraina lennukitel MiG-29, mida Hecker nimetas „üsna võimekaks lennukiks”. Ukraina on aga lääneriikidelt lennukeid F-16 nõudnud osaliselt seetõttu, et MiG-29 on Venemaa oma ja varuosi on raske saada, et lennukiparki korras hoida.

NATO riikide ja partnerite pakutavad õhk-õhk ja õhk-maa relvad on F-16-ga „juba koostalitlusvõimelised”, „nii et see aitab neid ja annab neile täiendava võimekuse. Kuid see ei saa olema hõbekuul, [et] äkki hakkavad nad SA-21 (Venemaa maa-õhk raketid) alla tooma, sest neil on F-16,” ütles Hecker.

Hecker lisas, et F-16 väljaõppel olevate pilootide kaader on väga noor ja vajab kogemusi, et hävitajaga paremini hakkama saada – nad „pole peaaegu üldse lennanud. Seega nad praegu sõjas ei võitle,” ütles Hecker.

Politico teatas, et Ukraina on valinud F-16 väljaõppeks 32 pilooti, ​​kuid ainult kaheksa valdavad piisavalt inglise keelt, et alustada koolitust. Teised saavad Ühendkuningriigis keeleõpet, ütles Hecker.

„Siis saavad nad natuke rohkem väljaõpet propelleritel ja lähevad siis Prantsusmaale ja lendavad natuke Alpha Jetiga,” lisas USAFE komandör. „See kõik võtab aega. Ja see ei juhtu tõenäoliselt enne aasta lõppu. Nii et selle elluviimiseks kulub veidi aega. Seetõttu kulub vähemalt järgmise aastani, kuni näete Ukrainas F-16.”

Heckeri prognoos ühtib Ukraina õhujõudude pressiesindaja kommentaaridega, kes ütles sel nädalal riigitelevisioonis, et F-16 ei saabu sel sügisel ega talvel. USA Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby oli varem öelnud, et hävitajad võivad saabuda 2023. aasta lõpus, kuid seda ajakava peetakse ambitsioonikaks.

Hecker hoiatas, et kui F-16 lennukid Ukrainasse jõuavad, võtab oskuse saavutamine veelgi rohkem aega.

„Et saavutada F-16 vilumust, ei juhtu see üleöö. Mõne relvasüsteemiga saate üsna kiiresti selgeks. Kuid sellistel nagu F-16, kulub natuke aega, et ehitada … paar eskadrilli F-16 ja saada nende valmisolek piisavalt kõrgeks ja oskused piisavalt kõrgeks. Ma mõtlen, et see võib olla nelja või viie aasta pärast.”

Lühiajalises perspektiivis aitavad F-16 pisut, kuid see pole hõbekuul, kordas ta.

USA ametnikud on järjekindlalt pisendanud F-16 tähtsust Venemaa-Ukraina sõjas. Kirby märkis juulis, et „meie hinnangul ei piisa ainult F-16-test, et sõja käiku muuta.”

Hävitajad pakuks siiski eeliseid. Hecker ütles, et AIM-120 AMRAAM rakettidega F-16 suruvad tõenäoliselt Venemaa vägesid veidi kaugemale. NASAMS (riiklik täiustatud pind-õhk raketisüsteem) on juba Ukrainas kasutusel ja selle süsteemi raketid on maapealseks startimiseks modifitseeritud AMRAAM-id.

Ukraina AMRAAM-idega F-16-d võivad Vene lennukeid alla tulistada, „aga Venemaal piisab vaid AMRAAM-ide lennuulatusest välja jäämisest,” ütles Hecker, märkides, et venelased on seda juba alustanud ja kohanenud, liigutades komandoposte rindejoonest kaugemale, kui võetakse kasutusele uus, suurema laskekaugusega suurtükiväesüsteem või muu relv.

Oluline on see, et F-16 ei saa Venemaa lennukeid Venemaa territooriumi kohal „taga ajada”, „sest teid tulistab üks Venemaa maa-õhk rakettidest,” ütles Hecker.

Üldiselt oli Venemaa suutmatus pärast täismahus sissetungi kiiresti õhuülekaalu saavutada USAFE-le üllatus, ütles Hecker, märkides, et Venemaa ehitas Ukraina õhutõrjesüsteemid ja tal oli tõenäoliselt hea ülevaade, kuidas neid tabada.

„Ma arvan, et enamik arvas, et [Venemaa] suudab Ukrainas IADS-i (Integrated Air Defence System) hävitada nii, et nad suudavad … saavutada õhuülekaalu,” ütles ta.

Ja kuigi õhuülekaal on suur asi, märkis Hecker, et Venemaa „omamoodi loobus sellest üsna varakult”. Vene õhuvägi on lahingus kaotanud kümneid lennukeid ja on selle tulemusena näiliselt otsustanud mitte lennata Ukraina õhutõrje ulatusse, lisas ta.

Selle asemel kohanes Venemaa, saates Ukraina sihtmärkidele Iraanist ostetud mehitamata droone ja pommitajatelt välja lastud tiibrakette, riskimata edasiste lahingulennukite või meeskondadega. See taktika on osutunud „suhteliselt edukaks”, ütles Hecker, sest kuigi Ukraina õhutõrje tulistab alla enamiku saabuvatest droonidest ja rakettidest, pääsevad mõned neist siiski läbi.

Mis puudutab Ukraina riigi jätkuvat vasturünnakut, siis Hecker tunnistas, et „see algas veidi aeglaselt, [kuid] oleme näinud, et see on sellest ajast saadik veidi elavnenud.”

Hecker lisas, et Venemaa on seda edu osaliselt aeglustanud tugevalt mineeritud aladega, sundides Ukraina vägesid neid pidevalt neutraliseerima.