Ukraina vasturünnak on kestnud ligi kolm kuud ja edenenud aeglaselt, kuid nüüd on Venemaa kaitseliin näiteks Donetski oblastis Urožaines hakanud rebenema.

Soome sõjandusprofessori Aki-Mauri Huhtineni sõnul on Ukraina vasturünnakus toimunud olulisi läbimurdeid, kuigi kilomeetrites on need väiksed, vahendab Yle.

Tundub, et Ukraina on teinud läbimurde Venemaa esimeses kaitseliinis Urožaines, ütleb Huhtinen.

Ka Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljari sõnul jätkavad Ukraina väed edasiliikumist Urožaine suunas. Meedia andmetel on Urožaines toimunud otsene veresaun.

Huhtineni sõnul ei viinud venelased oma vägesid piisavalt õigel ajal välja ja kaotasid seetõttu olulisel määral nii sõdureid kui ka tehnikat.

Venelased taganesid kolonnis keset päeva ja said Ukraina suurtükitule tabamuse, ütleb Huhtinen.

Venelaste taganemine võib Ukrainale lõpuks kasu tuua. Huhtineni sõnul suudab Ukraina Venemaa tehnikat oluliselt hävitada, kui Venemaa jääb alla.

Muidugi võib Venemaa seda endale lubada, aga ta ei saa lõputult töötada nii, et kaotab varustust ja vägesid nii rünnates kui ka kaitstes, nendib Huhtinen.

Ka Rootsi riigikaitse kõrgkooli sõjalise strateegia õppejõud Joakim Paasikivi ütleb, et Ukraina on teinud edusamme nii Donetski kui Zaporižja oblastis, kuigi aeglaselt.

Vene miiniväljade tõttu edeneb rinne aeglaselt, aga edeneb, räägib Paasikivi Yle-le.

Nii Donetski kui Zaporižja oblastis tekitab Ukraina suurtükituli Venemaale suuri probleeme, ütleb Paasikivi. Mõlemas kohas näib Ukraina olevat jõudnud Venemaa esimestele kaitseliinidele.

See võib olla väga märkimisväärne, eriti kui Ukraina pääseb läbi Venemaa miiniväljadest. Ainult sel juhul saame rääkida läbimurdest, hindab Paasikivi.

Eelmisel nädalal teatati, et Venemaa poolt okupeeritud Dnepri jõe idaküljele on saabunud Ukraina paadid.

Paasikivi sõnul näib, et Ukrainal on väike, kuid mehitatud positsioon ligikaudu poolel teel õhku lastud Kahhovka tammi ja Hersoni linna vahel.

Pole kindel, kas Ukraina kavatseb laiendada oma territooriumi Dneprist ida poole, kuid Venemaa näib seal olevat keerulises olukorras.

Üsna usaldusväärsetel andmetel on Venemaa saatnud Zaporižja suunas abiväge Hersoni ja Dnepri oblastist. See nõrgestab Venemaa kaitset Dnepril, ütleb Paasikivi.

Vaatamata Ukraina edusammudele on Joakim Paasikivi sõnul olulisim see, et Ukraina vasturünnak pole edenenud nii kiiresti kui Ukraina ja paljud teised eeldasid.

Tema sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et Venemaa miiniväljad on olnud oodatust palju laiemad.

Mineerituse tihedus on tohutu. See on palju suurem, kui Venemaa enda sõjaline doktriin ette näeb, ütleb Paasikivi.

Ukraina esimene katse miiniväljadest läbi pääseda ebaõnnestus ja seal hävitati ka Soome tankid Leopard. Ilma õhutoetuseta on läbimine Paasikivi sõnul keeruline.

Huhtineni sõnul on Ukrainal aga nüüd õnnestunud vasturünnak, sest ta oskab Venemaast paremini päästa oma sõjatehnikat ja suudab seega ka pärast taganemist alustada uut rünnakut.

„See hakkab Vene vägesid moraalselt sööma, kui Venemaa ei oska mõistlikult taganeda ja kaotab väed ning varustus pole lahinguvalmis,” ütleb Huhtinen.

Ukraina jaoks on praegu kõige olulisem, et Venemaa ei saaks Donetskist Zaporižja oblastisse vägesid saata, ütleb Paasikivi. Ukraina peaks seadma eesmärgiks hävitada eelkõige Vene suurtükivägi ja selle juhtimissüsteemid.

Suures plaanis näib Ukraina edenevat Donetski ja Venemaa Luhanski oblastis. Tundub, et ukrainlased saavutavad natuke rohkem edu kui venelased, hindab Paasikivi.

Huhtineni sõnul õpib Ukraina praegu ilmselt kiiremini kui Venemaa. Kui selline olukord jätkub, võib hilissügisel näha suuremat läbimurret, hindab Huhtinen.

Huhtineni sõnul peaks Ukraina saama suurema läbimurde hiljemalt novembris, sest pärast seda vägede liikumine aeglustub ja liigub teedele, mida on lihtne mineerida ja ära lõigata.