Venemaa julgeolekuaparaat pole riigi praeguse olukorraga rahul. Rubla väärtuse langusega samal ajal ei rauge ka Wagneri mässuga seotud šokk ning sõda Ukrainas on väldanud 18 kuud ja lõppu pole näha.
Venemaa julgeolekuaparaat soovib muutusi näiteks armee juhtkonnas. See nõuab kaitseminister Sergei Šoigu ja kaitseväe juhataja Valeri Gerassimovi tagandamist.
Asjast teatav majandusväljaanne Bloomberg tugineb oma teabes mitmele Venemaa julgeolekueliidile lähedalseisvale allikale.
Julgeolekuorganid toetavad ka üldmobilisatsiooni ja sõjaseisukorra kehtestamist Venemaal. Seni pole aga märke, et president Vladimir Putin oleks neid samme astumas.
Eelmisel nädalal toimunud erakorralisel koosolekul otsustas Venemaa keskpank tõsta baasintressimäära 12 protsendini. Põhjuseks on rubla väärtuse drastiline nõrgenemine, kuna alates aasta algusest on rubla väärtus dollari suhtes nõrgenenud 30 protsenti.
Bloombergi andmetel poleks keskpank midagi ette võtnud, kui poleks tuleval kevadel eelseisvaid presidendivalimisi, kus Putin peaks taas kandideerima.
Inflatsioon möllab samuti Venemaal. Tarbijahinnad tõusid Venemaal juulis aasta varasemaga võrreldes 4,3 protsenti. Rubla nõrgenemine ja inflatsioon on tekitanud muret tavaliste venelaste elatustaseme pärast.
Bloombergi allikate väitel töötab Venemaa valitsus eelarveplaani kallal, mis pakub rahvale leevendust järjest karmistuvas majandusolukorras enne valimisi.
Kreml näeb valimistes võimalust esitleda Putinit kui liidrit, keda toetatakse täielikult ja kelle olukord on kontrolli all nii kodu- kui välismaal.
Venemaa eliit oli aga šokeeritud sellest, kui nõrgalt Putin reageeris Wagneri bossi Jevgeni Prigožini juunikuu mässule.
Samuti suurendas pingeid FSB julgeolekuametniku Igor Girkini vahistamine juulis. Enne vahistamist kritiseeris Girkin omaenda Telegrami kanalis tavatult karmilt Putini ebakompetentsust sõjalistes operatsioonides.
Bloombergi hinnangul on Kremlis astutud samme Putini valitsuse tulevastele väljakutsetele otsustavamalt reageerimiseks.
Osa sellest on Venemaa parlamendi alamkoja duuma hiljuti vastu võetud seadus, mis annab presidendile volitused anda piirkonna kuberneridele korraldus luua eriväed, et võidelda ebaseaduslike relvagrupeeringutega.
Möödunud kuul kiitis riigiduuma heaks ka seaduse, millega antakse raskerelvad Venemaa rahvuskaardile, mis allub otse Putinile ja mida juhib tema endine isiklik ihukaitsja Viktor Zolotov.
Venemaa võimude jaoks on 10. septembril toimuvad piirkondlikud valimised oluline etapp Putini kaotatud autoriteedi taastamisel.
