Türgi president Recep Tayyip Erdoğan seob omavahel Rootsi „tänavatel” valitseva julgeolekuolukorra ja Rootsi NATO-liikmelisuse.

Türgi eksperdi Paul Levini sõnul peaks avaldus valitsusele muret tekitama. Kahtlustan, et valitsuse kõige hullemad hirmud on täitumas, ütleb ta TT-le, vahendab SVT.

Kui rünnakud meie pühapaikade vastu jätkuvad, siis meil on kahju, ütles Erdoğan riikliku uudisteagentuuri Anatolia teatel.

Samuti ütles ta, et ta „ei tea, kui kaua seda küsimust parlamendis arutatakse” ja see, kui kiiresti suudab Türgi Rootsi NATO-taotluse heaks kiita, sõltub sellest, kui hästi Rootsi oma lubadusi täidab.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson ja Türgi president surusid juulis Vilniuses NATO tippkohtumisel kätt. Seejärel ütles Kristersson, et Türgi ratifitseerib Rootsi taotluse „nii kiiresti kui võimalik”.

Rootsi valitsus on veendunud, et nii Türgi kui ka Ungari ratifitseerivad Rootsi taotluse pärast Türgi parlamendi avamist oktoobris.

„Me suhestume sellega ja käepigistus on käepigistus,” ütles välisminister Tobias Billström väljaandele Ekot.

Ulf Kristersson on samuti väljendanud kindlust, et Türgi täidab oma lubadust.

„Olen veendunud, et meie käepigistus Vilniuse kohtumiselt kehtib ja nii arvavad ka meie sõbrad USA-s ja NATO-s,” ütles Kristersson pühapäevases SVT saates.

Stockholmi ülikooli Türgi uuringute instituudi direktor Paul Levin usub, et Rootsi valitsusel on põhjust muretsemiseks ning käepigistus Vilniuses ei olnud see, mida NATO peasekretär Jens Stoltenberg või Rootsi valitsus lootsid.

Vilniuses arvatavasti sõlmitud leping ei tähenda tegelikult suurt midagi, kuid praegu on väga ebakindel, millal ja võib-olla isegi, kas Türgi parlament üldse ratifitseerimise heaks kiidab, ütleb ta TT-le.

Levin usub, et Erdogani kommentaar peaks Kristerssoni muretsema panema. Erdoğan ütleb sellega, et ta ei saa mõjutada oma alliansi partnereid ja teisi isikuid parlamendis.