„Soome aktsiate areng oli tööstusriikidest [aasta esimesel poolel] nõrgim. Tundub, et Soome on jõudmas tööstuslangusesse.”

Nii märkis tööpensioni kindlustusseltsi Varma tegevjuht Risto Murto reedel Varma poolaasta ülevaates, vahendab Helsingin Sanomat.

Murto sõnad on rasked, kuid need peegeldavad tõde. Helsingi börsi üldindeksi areng jäi aasta esimese kuue kuu jooksul oma olulisematest võrdlusindeksitest kõvasti maha.

Helsingi börs on tänavu langenud juba üle 12 protsendi. Langus on märkimisväärne, sest näiteks maailma jälgituim aktsiaindeks S&P500 on samal ajal tõusnud 13,8 protsenti.

Aktsiahindade langedes tekib peagi küsimus, kas kõige hullem langust on alles ees. Kas aktsiad on suhteliselt odavad, nii-öelda ostuks kõlbulikud?

Esmalt tasub aga mõelda, miks Helsingi börsi areng üldiselt on naabritest maha jäänud.

Helsingin Sanomat küsis selles küsimuses seisukohti S-panga peastrateegilt Lippo Suominenilt ja Soome aktsiahoiustajate tegevjuhilt Victor Snellmanilt.

Mõlemad eksperdid pakuvad põhimõtteliselt sama põhiseletust: suur osa Helsingi börsi suurimatest ettevõtetest tegutseb tsükliliselt tundlikes traditsioonilistes tööstussektorites, mida maailmamajanduse olukord selgelt mõjutab.

S-panga asjatundja Suominen nendib, et Helsingi börs ei peegelda päriselt praegust majandust.

„Jah, me toetume üsna traditsioonilistele tööstusettevõtetele. Kui vaadata Helsingi börsi ja tööstuse arengut laiemalt, siis sealt see seos tulebki,” hindab Suominen.

Snellman seevastu toob välja, et näiteks USA-s on just suured tehnoloogiagigandid alanud aasta jooksul endaga kaasa vedanud olulisemad indeksid ning nende taga on areng olnud selgelt nõrgem.

Suvel on aga olukord stabiliseerunud ning juunis-juulis oli tõus börsil üsna ulatuslik, eriti USA-s.

Teistega võrreldes on Helsingi börs aasta alguses veidi õnnetu olnud, hindab Suominen. Suurtel ettevõtetel on Helsingi börsil väga suur kaal ning paljudele suurettevõtetele, mis tegutsevad väljaspool tsüklilisi majandusharusid, on esimene poolaasta olnud ühel või teisel põhjusel raske.

Suominen tõstab esile näiteks Helsingi börsi turuväärtuselt suurima ettevõtte Nordea, millel läheb praegu päris hästi.

„Investorid võivad arvata, et pangandussektoril läheb nii hästi, et tulevikus enam nii hästi ei lähe. Pangad on saanud suure intressimarginaali ja laenukahju pole veel olnud, aga kui vaadata näiteks kinnisvaraturgu, siis on selge, et vähemalt laenunõudlus langeb ja on viimasel ajal kindlasti juba langenud.”

Fortum on hädas elektrihinna langusega, Nestet aga piirab Rootsi lisaainete kohustuse küsimus, loetleb Suominen. Nokia kasumlikkust piirab nõrk turuolukord.

„Loomulikult tuleb suures pildis mõelda, kas Soome majandusstruktuur vastab sellele, mis tulevikku viib. Oleme selles traditsioonilises tootlikus majanduses veidi maha jäänud. Kui vaadata, mis maailmas kasvab, on selleks teenused ja tehnoloogia. Selles osas on meie börs teiste börsidega võrreldes kahjuks üsna puudulik.”

Kas Helsingi börsi aktsiad on juba odavad? Suominen ja Snellman nõustuvad, et vaevalt need enam eriti kallid on. Samas ei kirjelda kumbki börsi olukorda tegeliku odavmüügina.

Eksperdid viitavad näiteks P/E suhtarvule, mis kirjeldab ettevõtte või ettevõtete aktsiahinna suhet tuludesse. Arv näitab, mitme aasta aktsiatuluga saab aktsia hinna tagasi.

Üksi ei ütle P/E näitaja veel kõike, kuid võib anda suuna ettevõtete väärtustasemetele.

„Helsingi börsi P/E suhe on umbes kümme protsenti alla pikaajalise keskmise. Nii et nüüd ei tohiks see vähemalt kallis olla, võib isegi taskukohane olla. Aga miski ei takista Helsingi börsi aktsiahindade edasist langust,” ütleb Snellman.

Helsingi börsi P/E suhe on olnud pikka aega keskmiselt 16. Suominen arvutab, et järgmise 12 kuu kasumiprognoosi põhjal on Helsingi börsi P/E suhe juba langenud tasemele veidi üle 12, samal ajal kui koroonapandeemia aegse börsibuumi lõpus oli see 2021. aasta lõpus 18 ringis.

„See kukkumine on üsna suur. Teisest küljest, kui ajaloos on tõesti halvasti läinud, on põhja otsitud P/E arvudest alla 10,” räägib Suominen.

Tema sõnul on tähelepanuväärne ka see, kuidas Soome on võrdlusbörsidega võrreldes teises suunas liikunud. Paljudes teistes riikides on hindamiskoefitsiendid sel aastal tõusnud.

„Euroopa seisukohalt on Helsingi börsi traditsiooniliselt peetud üsna kalliks, hinnangud on olnud üsna kõrged. Nüüd oleme Euroopast allpool ja isegi arenevatel turgudel on hindamiskoefitsiendid mõnevõrra tõusnud, kuigi ka seal pole head aastat olnud,” räägib Suominen.

Samas märgib Suominen, et hindamistasemed ei ole absoluutne tõde ning tema tsiteeritud hindamisarvud põhinevad praegustel kasumiprognoosidel.

„Kui tulemused peaksid suures plaanis valmistama pettumuse, muutuks ka hindamine. Kui majandusel ja ettevõtetel läheb suhteliselt hästi, siis sellega võrreldes hakkab hind olema üsna taskukohane.”

Mida peaks väikeinvestor Helsingi börsi hetkeolukorrast arvama? Helsingin Sanomate küsitletud eksperdid nendivad, et praegune olukord on vaid üks näide investeeringute hajutamise olulisusest.

„Kõige tähtsam on sellest õppida. Kui olete Soome aktsiates olnud, siis on viga juba tehtud. Selles mõttes on see hea meeldetuletus, et turul on erinevusi. Soome aktsiad moodustavad maailma aktsiaturust 0,3 protsenti. Võib-olla tasub ka sellesse ülejäänud 99,7 protsenti investeerida,” ütleb Suominen.

Snellman seevastu tuletab meile meelde ajalise hajutamise tähtsust.

„Kui teed regulaarselt oste, ostad keskmiselt õige hinnaga. Eelkõige tuleks iga kuu või üle kuu sama summaga osta – olenemata sellest, mis investeerimisplaanis kirjas on.”

Snellman rõhutab, et aktsiate odavusele mõeldes tuleb alati mõelda ja analüüsida üksikut ettevõtet ja selle tegevusala. Eelkõige eelistab ta ettevõtteid, mis näivad liikuvat stabiilselt „kasumist kasumi poole”. Amortiseerunud aktsia ei pruugi tähendada, et see on hea ostukoht.

„Kui näiteks aktsia hind lihtsalt kukub ja kukub, ei pruugi dividenditootlus tulevikus püsida sama. On väga tõenäoline, et põhjuseks on äri lagunemine ja aktsia on tegelikult sama kallis kui varem, kui mitte isegi kallim.”

„Kukkuvad noad tuleks jätta kellelegi teisele,” ütleb Snellman.

Snellman tuletab ka meelde, et põhimõtteliselt leidub turul alati tegijaid, kelle käsutuses on rohkem infot kui erainvestoril.

„Kas turg teab midagi, mida teie ei tea? Kõik see viib praktikas selleni, et tavainvestori jaoks on parim viis indeksisse investeerimine.”