Juuni alguses käis USA luure keskagentuuri CIA juht William Burnsi salaja Ukrainas ning Ukraina ametnikud paljastasid talle ambitsioonika strateegia Venemaa poolt okupeeritud territooriumi tagasivallutamiseks ja relvarahu läbirääkimiste alustamiseks Moskvaga aasta lõpuks.

Burnsi reis, millest varem pole teatatud, hõlmas kohtumisi president Volodõmõr Zelenski ja Ukraina kõrgeimate luureametnikega. See toimus konflikti kriitilisel hetkel, kui Ukraina väed püüavad oma kauaoodatud vasturünnakus eelist saavutada, kuid ei ole veel rindele saatnud enamikku oma lääneriikides väljaõppe saanud ja varustatud ründebrigaadidest, vahendab Washington Post.

„Direktor Burns käis hiljuti Ukrainas, nagu ta on teinud regulaarselt alates Venemaa agressiooni algusest rohkem kui aasta tagasi,” ütles anonüümsust palunud USA ametnik.

Reisi eesmärk oli kinnitada Bideni valitsuse pühendumust luureandmete jagamisele, mille eesmärk on aidata Ukrainal end kaitsta, lisas ametnik.

Ukraina ametnikud on avalikult väljendanud pettumust kriitikute suhtes, millise tempoga on vasturünnak seni kulgenud. Kuid eraviisiliselt on Kiievi sõjalised planeerijad edastanud Burnsile ja teistele kindlustunnet nende eesmärgi suhtes vallutada sügiseks tagasi märkimisväärne territoorium; viia suurtükiväe- ja raketisüsteemid Venemaa kontrolli all oleva Krimmi piirijoone lähedusse; pressida edasi Ukraina idaosas; ning seejärel alustada läbirääkimisi Moskvaga esimest korda pärast rahuläbirääkimiste katkemist eelmise aasta märtsis, teatasid kolm plaanidega kursis olevat inimest.

„Venemaa peab läbirääkimisi ainult siis, kui ta tunneb end ohustatuna,” ütles Ukraina kõrge ametnik.

Kas Ukraina suudab need plaanid sellise lühikese ajaga ellu viia, see selgub hiljem. CIA keeldus kommenteerimast, kui küsiti Burnsi hinnangut pealetungi väljavaadete kohta.

Burnsi reis toimus vahetult enne Vene palgasõdurite juhi Jevgeni Prigožini mässu Venemaa kaitseorganite vastu. Kuigi USA luurekogukond avastas juuni keskel, et Prigožin kavandas mingisugust relvastatud rünnakut, ei arutatud neid asju kohtumistel Zelenski ja teistega, ütles USA ametnik.

Bideni valitsuse ametnikud on korduvalt rõhutanud, et Washingtonil ja Kiievil polnud midagi pistmist ebaõnnestunud marsiga Moskva suunas, mis on haruldane väljakutse Venemaa presidendile Vladimir Putinile, mida USA on iseloomustanud kui Vene siseasja.

Püüdega seda sõnumit tugevdada, helistas Burns pärast sündmust oma Venemaa kolleegile Sergei Narõškinile ja rõhutas, et USA ei ole sellega kuidagi seotud, vahendas Wall Street Journal.

Zelenski ja tema sõjaväekomandörid, kes seisavad silmitsi sügavalt kindlustatud Vene vägedega Ukraina ida- ja lõunaosa okupeeritud osades, on erakordse surve all lääneriikide poolt, kes andsid Kiievile miljardeid dollareid kõrgetasemelise relvastuse ja väljaõppe jaoks enne vastupealetungi.

Ukraina on kandnud suuri kaotusi, kui tema väed ja soomusmasinad manööverdavad ulatuslikul territooriumil miiniväljade ja kindlustatud kaevikute vahel. Keeruline maastik on muutnud väed Venemaa õhurünnakute ja raketirünnakute suhtes haavatavaks.

Zelenski on tunnistanud, et vasturünnak kulgeb „soovitust aeglasemalt” ning ametnikud on kinnitanud mõnede lääneriikide tarnitud tankide Leopard 2 ja Bradley lahingumasinate hävitamist.

Kuid Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov lükkas skeptikute väited tagasi öeldes, et „peasündmus” on alles ees, samas kui riigi kõrgeim sõjaväeülem kindral Valeri Zalužnõi kutsus üles kannatlikkusele öeldes, et pealetungi „viiakse läbi” nii hästi kui võimalik.

„Jah, võib-olla mitte nii kiiresti, kui vaatlejad sooviksid, kuid see on nende probleem,” ütles Zalužnõi sel nädalal Washington Postile.

Sõjaväeanalüütikud ütlevad, et Ukraina eesmärk läbirääkimistele sundida on ambitsioonikas, arvestades Venemaa kindlustatud kaitset, kuid see pole välistatud.

„Võimalik, et nad suudavad ära lõigata Krimmi viiva maasilla, haarates territooriumi või pannes selle HIMARSi ja muu suurtükiväe laskeulatusse, kuid palju sõltub kurnamise tasemest,” ütles välispoliitika uurimisinstituudi sõjaväeanalüütik Rob Lee.

„Kui Ukraina kannab liiga palju kaotusi, võib pealetung kulmineeruda varakult. Kuid kui Ukraina suudab tekitada piisavalt kaotusi Vene vägedele ja varustusele ning takistada abivägede liikumist, võib Ukraina läbimurde saavutamiseks Moskva kaitset piisavalt nõrgestada,” lisas ta.

Sügiseks valmistudes on Zelenski ja tema tippabilised hakanud mõtlema sellele, kuidas Kiiev saaks sundida lahingud lõpetama tingimustel, mis on vastuvõetavad Venemaale ja Ukraina rahvale, kes on kannatanud poolteist aastat kestnud vägivalla ja sunniviisilise ümberasumise, julmuste ning toidu- ja elektripuuduse käes.

Kiievi poolt eelistatud ideaalse stsenaariumi korral saavutaks Ukraina sõjavägi Venemaa üle mõjuvõimu, viies väed ja võimsad relvad Ukraina ja Krimmi piirile ja võttes pantvangi Venemaale olulise Musta mere laevastiku koduks oleva poolsaare.

„Kui Ukrainal on võime sihikule võtta täiendavaid olulisi lennuvälju, sildu, raudteeliine ja logistikasõlmesid, võivad need muuta Venemaa sõjapidamise raskemaks,” ütles sõjaväeanalüütik Lee.

Nõustudes Krimmi jõuga mitte vallutama, nõuaks Kiiev, et Venemaa võtaks omaks kõik julgeolekugarantiid, mida Ukraina suudab Läänelt välja kaubelda, ütlesid Ukraina ametiisikud. Nende garantiide saamine on aga raske ülesanne.

Zelenski valitsus on näinud palju vaeva, et USA ja Euroopa võtaksid kindlad kohustused Ukraina ühinemiseks NATO ja Euroopa Liiduga, kuid USA ja Lääne-Euroopa valitsused jäävad selle idee suhtes külmaks, olles rohkem huvitatud pikaajalise julgeolekuabi lubadustest kui NATO laienemisest, mis võib viia otsese konfliktini Venemaaga.

Selline kõhklemine on valmistanud meelehärmi Poolas ja Balti riikides, NATO liikmesriikides, kes ootavad Leedus toimuvat NATO tippkohtumist, kus riigisekretär Antony Blinken ja teised lääne liidrid on öelnud, et kavatsevad anda Ukrainale „väga tugeva paketi”. Erimeelsused selle paketi sisu üle ähvardavad kohtumisel lõhkuda ühtsuse kuvandi.

Kuid kuigi USA ja Ukraina ametnikud on NATO liikmelisuse teemal eriarvamusel, on nende sõnul Kiievi pealetungi eesmärkide osas laialdane üksmeel.

„USA nõustub, et Ukraina peaks läbirääkimistele astuma tugevalt positsioonilt,” ütles Ukraina kõrge ametnik. „USA on rahul sellega, et meie väejuhatus ei tee midagi rumalat, vaid hoiab sõdureid ja varustust. Toetus on tugev ja see tõstab meie motivatsiooni.”

Siiski on õhus stressi märke. Samal ajal, kui USA sõjaväejuhid tahavad näha Ukrainat pealetungi kiirendamas, on kindral Zalužnõi hakanud rääkima, et Lääs ei ole piisavalt kiiresti lahinguväljale laskemoona ja hävitajaid saatnud.

„See ajab mind marru,” ütles Zalužnõi vastuseks kaebustele, et vasturünnak pole kiiresti edenenud.

Valge Maja pressiesindaja John Kirby tundis reedel kaasa Ukraina kaebustele relvastuse kohta, öeldes: „Vaevalt saab neid süüdistada selles, et nad on rääkinud maailmaga täiendavast toetusest, olgu see siis kvantiteedi või võimete kvaliteedi osas.”

Ta eitas aga, et Washington mängib kõrvalt „tugitoolimängija” rolli.

„Kuhu nad lähevad ja kui kiiresti nad lähevad,” ütles Kirby, „see on nende otsustada.”

Analüütikud ütlevad, et Ukraina ettevaatlik lähenemine pealetungi alguspäevadel on märk ees ootavast väljakutsest.

„Probleem on selles, et Venemaa on paigutanud suure hulga miine nii peamise kaitseliini ette kui taha,” ütles Lee. „Isegi kui Ukraina suudab saavutada läbimurde, võtab selle ärakasutamine siiski aega. See võib võtta nädalaid, võib kuluda kuid.”