Kõige ilmsem ründesuund on lõuna, kuid Venemaa on seal kaitseks valmistunud. Ukraina relvajõudude löögivõime on Bahmuti lahingus nõrgenenud.

Kaevikutesse varjunud Ukraina sõdurid ootavad juba Ukraina vasturünnakut Vene vägede vastu, vahendab Yle.

Muidugi oleme valmis vasturünnakuks. Peame seda tegema, ja mida varem, seda parem. Vaenlane tuleb välja ajada. Praegu ootame ilmaolude muutumist, sest poris on raske rünnata, ütles 23-aastane Stepan Bahmuti lähistel.

Ukraina sõdurid ei usu, et Venemaa üritab Ukrainas edasi tungida.

Vaenlane kardab, et me alustame vasturünnakut ja nad ei plaani rünnakut. Meil on selle kohta teavet paljudest allikatest: teabeleketest ja õhuluurest, ütles 21-aastane Naza.

Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi külalisteaduri, sõjateaduste dotsendi Ilmari Käihkö hinnangul alustab Ukraina rünnakut sel või järgmisel kuul, kui kevad edeneb ja ilmastikuolud muutuvad soodsamaks. Siiski on mõistatus, kui suurteks saavutusteks on Ukraina võimeline.

Halvim stsenaarium on see, et Ukraina alustab rünnakut, tulevad kohutavad kaotused ja rindejoon edasi ei liigu. Mis saab pärast seda, arutleb Käihkö intervjuus STT-le.

Käihkö sõnul ootavad nii Ukraina rahvas kui ka Ukraina pooldajad Läänes, et riik suudab Venemaa poolt okupeeritud alad tagasi võtta. Jah, see surve Ukrainale on kohutavalt suur, lisab ta.

Käihkö sõnul võib olulise läbimurde saavutamine olla Ukraina vägede jaoks raske. Eelmisel sügisel vallutas Ukraina tagasi suured alad Harkivi ja Hersoni oblastis, kuid pärast seda on olukord rindel stabiliseerunud.

„Nüüd on olukord selles mõttes keerulisem, et Venemaal on olnud aega kindlustada ja kaitseks valmistuda,” ütleb Käihkö.

Käihkö arvates tasub valmistuda ka ebameeldivateks stsenaariumideks, mille puhul Ukraina rünnak ei too kiiresti rahu.

Jah, ma olen valmis selleks, et aasta pärast on olukord enam-vähem sama, mis praegu, välja arvatud see, et vahepeal on tulnud juurde kohutavalt palju surnuid ja oluline osa materjalist, mille Ukraina sai kevade ja suve jooksul on hävinud. Loomulikult on kaotusi ka Venemaa poolel. Lahtine võtmeküsimus on see, kuidas on Ukrainat toetavad riigid valmis uuteks ja olulisteks toetusmeetmeteks.

Talvel rääkis Ukraina palju Venemaa saabuvast uuest suurrünnakust. Viimase paari kuu jooksul on Venemaa rünnanud rindel, kuid edasiminek on olnud minimaalne. Kui see ongi see (suurrünnak), siis jah, sõna „suur” tuleks panna jutumärkidesse, see ei tundunud jube suur.

Eriti on tähelepanu pälvinud Bahmut, kus Venemaa ja Ukraina on paisanud tohutul hulgal vägesid lahingusse strateegiliselt üsna tähtsusetu linna pärast. Lahing on toonud Ukrainale kaasa märkimisväärseid kaotusi nii materjalide kui isikkoosseisu näol.

Asjatundjad on endiselt lahkarvamusel, kas Bahmuti kaitsmise tähtsustamine oli Ukraina juhtkonna viga või mitte.

Kuigi Ukraina on end Bahmutis ammendanud, on riik saanud ka lääneriikidelt ohtralt uut relvastust. Käihkö sõnul on lahingutankid Leopard Ukraina jaoks olulised vahendid, kuid mitte läbimurdelised.

Kus siis Ukraina rünnak kõige tõenäolisemalt toimub?

Käihkö sõnul on kõige ilmsem suund lõuna. Melitopoli hõivamine ja Musta mere poole suundumine oleks Ukraina jaoks oluline selles mõttes, et see võib katkestada Venemaa varustamise ühendused Krimmiga ja ohustada okupeeritud poolsaart.

Kui jõuame mingil ajahetkel läbirääkimiste laua taha, võib pelgalt ähvardus muuta läbirääkimiste positsiooni Ukrainale soodsamaks, leiab Käihkö.

Kuna lõuna on kõige loogilisem suund, siis oskab ka Venemaa seda oodata ja on rindel märkimisväärseid kindlustustöid teinud. Seetõttu ei ole lihtne alasid tagasi võtta.