VIDEO: Helsingis võttis märulipolitsei meeleavaldajatelt ära Erdogani kuju

eestinen

Sotsiaalmeediasse on pandud video sellest, kuidas Helsingis Türgi saatkonna juures võtsid märulipolitsei vormis isikud kurdi-meelsetelt meeleavaldajatelt ära Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani kuju.

Juhtum oli laupäeval, 25. märtsil. Politseikomissar Esa Pennanen ütles, et politsei konfiskeeris meeleavaldajatelt nuku koos mingi maskiga kohe, kui nad seda nägid.

Politsei tõlgendas, et nukuga üritati häbistada Türgi presidenti. Me ei lasknud sellel juhtuda, sekkusime kohe. Selle kohta registreeriti ka au haavamise juhtum, lisas Pennanen.

Helsingi politsei teatel oli Türgi tegevuse vastasel meeleavaldusel osalejaid alla saja. Hinnanguliselt kaks ja pool tundi kestnud meeleavaldus algas Senati väljakult, kust osalejad liikusid rongkäigus Türgi saatkonna juurde Kaivopuistosse.

Politsei viitas meeleavalduse toimumiskohale saatkonna lähedal, millest oli varem politseile teatatud. Üks meeleavaldajatest sai trahvi, kui ta tungis väljapoole saatkonna juures neile reserveeritud ala. Politsei kedagi kinni ei võtnud.

Märulipolitsei rõivaid kandnud Helsingi politsei oli valmistunud mitmesaja meeleavaldaja saabumiseks, kuid neid oli selgelt vähem.

Meeleavalduse korraldas kogukond Rise Up for Rojava, mis on püüdnud kurdi liikumise asja rahvusvaheliselt edendada. Kogukond teatas oma pressiteates, et politsei konfiskeeris Erdoğani kujutava nuku.

Meeleavaldajad põletasid veebruari lõpus Helsingis Türgi saatkonna ees president Erdogani pilti. Helsingi politsei teatas pärast, et uurib ka seda tegu kui au haavamist.

Jaanuaris seevastu poodi Stockholmis toimunud meeleavaldusel üles Erdoğani kujutav nukk, mis pingestas Türgi ja Rootsi suhteid.

Pärast president Erdogani pildi põletamist veebruaris Helsingis toimunud meeleavaldusel juhtis kriminaalõiguse dotsent Tatu Hyttinen Turu ülikoolist tähelepanu sellele, et au haavamist ei saa hinnata iseseisvalt, vaid tuleb arvestada sõnavabaduse mõõdet.

Ühtlasi rõhutas Hyttinen, et au haavamine on puhtalt kuritegu kannatanud poole vastu ning juhtumi uurimine jääb katki, kui väidetava kuriteo objekt karistust ei nõua. Nii et Erdoğan või tema advokaat peaks nõudma karistust.

Hyttinen rõhutas, et Soome kriminaalõiguse tõlgendamist ei tohi mõjutada välispoliitiline otsustusprotsess.

Kriminaalõigus peab õigusriigis elema oma elu. Tõlgendust, kas midagi peetakse au haavamiseks, ei saa ega tohi mõjutada Soome NATO-ga liitumine, toonitab Hyttinen.

Siin on video asja kohta:

Kommentaarid
(Külastatud 477 korda, 1 külastust täna)