Samal ajal, kui Ukraina valmistub kevadpealetungiks, jääb riigi juhtkond kindlaks oma eesmärgile tõrjuda Vene väed välja kogu territooriumilt, hoolimata lääneriikide teatud kahtlustest, kas see on võimalik.

Kuna rindejooned olid talvel suures osas muutumatud, on mõned Euroopa ametnikud käinud välja idee, et Ukraina saaks Läänelt mingisugused julgeolekugarantiid, mis annaks Kiievile kindlustunde alustada kõnelusi Venemaaga konflikti lõpetamiseks, vahendab Wall Street Journal.

Kuid Kiiev ütleb, et tal pole muud valikut kui jätkata võitlust, kuni Venemaa on kogu Ukraina maalt välja tõrjutud, väites, et kõik järeleandmised soodustaksid Venemaa edasist agressiooni ja suurendaksid ebastabiilsust ning et julgeolekugarantiid ei takista tõenäoliselt Venemaad oma sissetungi taastamast tulevikus.

„Vaadake, me oleme valmis lõpuni minema. Ise ütlesite meile, et jääte meiega lõpuni – nii et lähme lõpuni,” ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhailo Podoljak intervjuus. „See on müüt, et lõpetamata sõjad vaibuvad. Venemaa leiab võimaluse sõjaliste operatsioonide uuendamiseks mõne aja pärast.”

Lääs on korduvalt öelnud, et Venemaal ei tohi lasta Ukrainas võita, ning on suurendanud relvatarneid, et aidata Ukrainal Venemaad lahinguväljal tagasi tõrjuda. Kuid USA ja tema liitlased ei ole pakkunud selget määratlust, kuidas võit välja näeb.

Kiievi ülikooliga seotud uuringufirma Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi detsembrikuine küsitlus näitas, et 85 protsenti ukrainlastest on Venemaale tehtavate territoriaalsete järeleandmiste vastu, isegi kui see pikendab sõda.

Kuid palju sõltub Ukraina tulemustest lahinguväljal lähikuudel. Ukraina relvajõud pole saavutanud olulisi võite pärast sügist, mil nad vallutasid välkrünnaku käigus tagasi suurema osa riigi kirdeosas asuvast Harkivi oblastist ja lõunas asuvast Hersoni oblastist, sealhulgas ainsa oblastikeskuse, mille Venemaa oli rünnakusõja algusest peale vallutanud.

Mõned lääne ametnikud väidavad, et Venemaa hiljutised aktiivsed jõupingutused tugevate kaitseliinide rajamiseks tervele rindejoone lõigule Ukraina ida- ja lõunaosas on muutnud Kiievi läbimurde väljavaateid vähem tõenäoliseks.

USA-s on mõned vabariiklastest seadusandjad kutsunud üles lõpetama seda, mida nad nimetavad „tühjaks tšekiks” Ukraina jaoks ning kasvab surve Ukrainale saavutada sõjalisi võite enne järgmise aasta presidendivalimisi.

Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia ametnikud viitasid eelmisel kuul, et NATO ja Ukraina vaheliste sidemete tugevdamine võiks olla üks viis julgustada Kiievit alustama rahukõnelusi Venemaaga veel sel aastal. Selline jutt on teravas vastuolus president Bideni eelmisel kuul Kiievis ja teiste lääneriikide liidrite poolt avaldatud avalike kommentaaridega ning ametnikud olid ettevaatlikud ja ütlesid, et mis tahes otsus selle kohta, millal ja mis tingimustel mis tahes rahuläbirääkimised algavad, on täielikult Ukraina otsustada.

Eelmisel kuul Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil ütles Prantsuse president Emmanuel Macron Prantsuse meediale: „Praegu on meil vaja seda, et Ukraina alustaks sõjalist pealetungi, mis tõukab Venemaa rinde tagasi, et avada tee läbirääkimiste juurde naasmiseks.”

Kui London, Pariis ja Berliin näevad võimalust, et Kiiev peab pärast sel kevadel eeldatavat vasturünnakut otsima Venemaaga kõnelusi, mis võib aidata tal rohkem territooriumi tagasi saada, siis teised Ukraina toetajad arvavad, et läbirääkimisi ei tohiks pidada seni, kuni Venemaa väed jäävad Ukraina pinnale.

Podoljaki sõnul on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni partnerlusega seotud julgeolekugarantiid ohtlik idee, kuna need jätavad Ukraina territooriumi Venemaa kätte ja julgustavad nii Venemaad kui ka tema liitlasi nagu Iraan ja Hiina, tekitades tunde, et Lääs suudetakse panna taganema.

Ta ütles, et Venemaad tuleb Ukrainas sõjaliselt lüüa viisil, mis jätab selle armee varemetesse ja minimeerib selle mõju mujal maailmas. Ta arvas, et kui ülesande täitmiseks on piisavalt relvi, on Ukraina valmis tegema kõik endast oleneva, et see hävitav Venemaa lüüasaamine toimuks.

Sõja hind rahalises mõttes ja kaotatud inimelude osas kasvab, kuid paljud Ukraina toetajad märgivad, et Venemaa president Vladimir Putin pole näidanud üles märki sellest, et oleks valmis heas usus rahu üle arutlema. Nad ütlevad, et Venemaast tulenev oht ei kao, kui Ukraina annab talle territooriumi, ja nõuavad pidevat relvavoogu, mis võib anda Ukrainale realistliku võimaluse territoorium tagasi võtta.

Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak koostas eelmisel kuul lepingu kavandi, mille kohaselt antakse Ukrainale sõja lõppedes palju laiem juurdepääs täiustatud sõjavarustusele, relvadele ja laskemoonale, et end kaitsta. Ta ütles, et plaan peaks olema juulis toimuva NATO aastakoosoleku päevakorras.

Peatsete rahuläbirääkimiste väljavaated on napid, sest mõlemad pooled usuvad endiselt, et suudavad võita.

„Sellise mastaabiga sõjad, kulutatud aja ja ressursside ning toime pandud kuritegude arvuga, mida oleme näinud, ei saa lõppeda kompromisslahendusega,” lisas Podoljak.

Zelenski on öelnud, et Ukraina kõneluste tingimuste hulka kuulub Ukraina kontrolli taastamine kogu tema suveräänse territooriumi üle, mis hõlmab ka 2014. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaart. Venemaa peab enda omaks peaaegu kõiki vallutatud Ukraina piirkondi, kuid paljud ei kuulu täielikult tema valduste hulka.

Ukraina ametiisikud on korduvalt öelnud, et igasugune relvarahu Venemaaga võimaldaks Moskval oma kaotusi korvata, enne kui hiljem uuesti ründab. Podoljak tunnistas, et Ukraina on surve all näitamaks lahinguväljal tulemusi, et lääneriikide toetus ei kahaneks, kuigi ta keeldus põhjalikult arutamast kavandatud kevadpealetungi, mille üksikasju varjab saladus.

Kuid ta ütles, et seni on tema ja teiste Ukraina ametnike sõnumit läänepartneritele kuulda võetud ja mõistetud.

„Nad mõistavad ja me selgitame seda pidevalt, et iga lahendamata küsimus õhutab mõlema poole revanšismi,” ütles ta võimaliku rahulepingu kohta. „Venemaa usub, et teda alandati ja et ta peab jätkama, ja Ukraina usub, et teda peteti.”