USA asus blokeerima Venemaa vastu tõendite esitamist rahvusvahelises kriminaalkohtus sõjakuritegude eest, kuna kardab, et ka USA võetakse vastutusele sõjakuritegude eest.

USA kaitseministeerium Pentagon takistab Bideni valitsusel jagamast Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga Ameerika luureagentuuride kogutud tõendeid Venemaa julmuste kohta Ukrainas, väidavad asjaga kokku puutunud praegused ja endised ametnikud, vahendab New York Times.

Ameerika sõjaväejuhid on vastu sellele, et aidata kohtul venelaste tegevust uurida, sest kardavad luua pretsedenti, mis võib aidata sillutada teed ameeriklaste endi kohtu alla andmiseks. Ülejäänud valitsus, sealhulgas luureagentuurid ning välis- ja justiitsministeerium pooldavad ütluste andmist kohtule, ütlesid ametnikud.

Ametnikud ütlesid, et president Biden ei ole tekkinud olukorda veel lahendada suutnud.

Väidetavalt sisaldavad tõendid üksikasju, mis on seotud uurimisega, mille Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör Karim Khan algatas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse aasta tagasi. Teave sisaldab väidetavalt materjali Venemaa ametnike otsuste kohta võtta tahtlikult sihikule tsiviiltaristu ja röövida tuhandeid Ukraina lapsi okupeeritud territooriumilt.

Detsembris muutis USA parlament Kongress Ameerika Ühendriikide kohtule antava abi suhtes pikaajalisi seaduslikke piiranguid, võimaldades USA-l aidata kohut Ukraina sõjaga seotud uurimistes ja võimalike süüdistuste esitamises. Kuid Bideni valitsuse sees jätkub suletud uste taga poliitiline vaidlus selle üle, kas seda teha.

USA Riiklik Julgeolekunõukogu kutsus 3. veebruaril kokku valitsuse tasandi „peakomitee” koosoleku, et vaidlust lahendada, teatasid ametnikud, kuid kaitseminister Lloyd Austin jätkas vastuseisu. Biden ei ole veel otsust langetanud, ütlesid ametnikud.

Enamik sisetüli kirjeldanud inimesi tegid seda anonüümselt, et arutada tundlikke teemasid.

Lõuna-Carolina vabariiklasest senaator Lindsey Graham, kes aitas kongressil eelmisel aastal Rahvusvahelise Kriminaalkohtu abistamise piiranguid leevendada, kinnitas vaidluse olemust ja süüdistas kaitseministeeriumi vastu töötamises.

„Kaitseministeerium oli seadusemuudatusele vastu – see läks ülekaalukalt läbi – ja nüüd püüavad nad õõnestada seaduse tähte ja vaimu,” ütles Graham. „Mulle tundub, et kaitseministeerium on probleemne laps siin ja mida varem saadame teabe kohtule, seda parem on maailmale.”

Pentagoni, välisministeeriumi, justiitsministeeriumi ja riikliku luuredirektori büroo esindajad keeldusid kommentaaridest või ei vastanud kommentaaritaotlustele.

Riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson esitas avalduse, milles ei olnud juttu Pentagoni vastuseisust tõendite jagamisele. Kuid ta ütles, et valitsus „toetab mitmesuguseid uurimisi, et tuvastada ja võtta vastutusele need, kes vastutavad” Venemaa sõjakuritegude eest, sealhulgas Ukraina prokuröride, ÜRO ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.

„Vene väed on Ukrainas toime pannud sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid ning Ukraina rahvas väärib õiglust,” ütles ta ja lisas: „Me töötame ka selle nimel, et paljastada Venemaa julmused Ukrainas, et maailm näeks, mida Vene väed teevad. ”

Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodi kaks aastakümmet tagasi alaliseks paigaks sõjakuritegude, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude uurimiseks 1998. aasta Rooma statuudi nimelise lepingu alusel. Varem oli ÜRO Julgeolekunõukogu loonud eraldi tribunale, et käsitleda julmusi sellistes kohtades nagu endine Jugoslaavia ja Rwanda.

Paljud demokraatlikud riigid ühinesid Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, sealhulgas Ameerika lähedased liitlased nagu Suurbritannia. Kuid USA on pikka aega hoidnud distantsi, olles mures, et tribunal võib kunagi proovida ameeriklasi kohtu alla anda.

Mõlema USA partei juhtkonnad on samuti asunud seisukohale, et kohus ei tohiks teostada jurisdiktsiooni selliste riikide kodanike suhtes, kes ei ole lepinguosalised nagu Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, isegi kui väidetavad sõjakuriteod toimuvad mõne sellise riigi territooriumil, mis sellele alla kirjutasid nagu Ukraina ja Afganistan.

President Bill Clinton kirjutas Rooma statuudile 2000. aastal alla, kuid nimetas seda vigaseks ja ei saatnud seda USA parlamendi ülemkojale senatile ratifitseerimiseks. 2002. aastal võttis president George W. Bush selle allkirja sisuliselt tagasi. Kongress võttis omalt poolt vastu seadused 1999. ja 2002. aastal, mis piirasid valitsuse poolt kohtule osutatavat toetust.

Sellegipoolest teatas välisministeerium Bushi valitsemisaja lõpuks, et USA nõustub kohtu „reaalsusega” ja tunnistas, et sel on „suur rahvusvaheline toetus”. Ja Obama valitsus astus sammu kohtu abistamise poole, pakkudes vaevatasu Aafrikas põgenenud sõjapealike tabamise eest, keda kohus oli süüdistanud.

Kohtu toonane kõrgeim prokurör püüdis aga 2017. aastal uurida kinnipeetavate piinamist Bushi valitsuse ajal osana Afganistani sõjast. Vastuseks kehtestas Trumpi valitsus kohtu töötajatele sanktsioonid ja välisminister Mike Pompeo mõistis kohtu tegevuse hukka kui korruptsiooni.

Olukord muutus 2021. aastal, kui Bideni valitsus need sanktsioonid tühistas ja äsja prokuröriks nimetatud Khan uurimise lõpetas. Seejärel tungis Venemaa eelmisel aastal Ukrainasse, ajendades survet Venemaa presidendi Vladimir Putini ja teiste sõjaväelise käsuliini osaliste vastutusele võtmiseks ning algatades USA valitsuse sisesed ja parlamendi arutelud selle üle, kas ja kuidas kohut aidata.

Detsembri lõpus võtsid seadusandjad vastu kaks seadust, mille eesmärk on suurendada võimalusi, et venelased võetakse Ukrainas sõjakuritegude eest vastutusele.

Üks neist oli eraldiseisev seaduseelnõu, millega laiendati Ameerika prokuröride jurisdiktsiooni, et esitada välismaalastele süüdistusi välismaal toime pandud sõjakuritegude eest. Teine, parlamendis detsembri lõpus vastu võetud kobareelnõusse lisatud säte Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta pälvis sel ajal vähe tähelepanu.

Kuid see lisatud säte oli märkimisväärne. Kuigi USA valitsusel on endiselt keelatud anda kohtule rahalisi vahendeid ja teatud muud abi, kehtestas parlament erandi, mis lubab tal aidata „Ukraina olukorraga seotud välisriikide kodanike uurimisel ja kohtu alla andmisel, sealhulgas ohvrite ja tunnistajate toetamisel”.

Vaatamata sellele õiguslikule muudatusele ja parlamendi toetussignaalile on kaitseministeerium Pentagon olnud kindlalt seisukohal, et USA ei peaks aitama Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul uurida venelasi nende tegevuse eest Ukrainas, kuna Venemaa ei ole kohtu asutamise lepingu osaline.

See vastupanu on äratanud kriitikat nii täitevvõimu sees kui ka väljaspool. Mõned õigusspetsialistid väidavad, et selle positsiooni hoidmisest on vähe kasu, sest ülejäänud maailm lükkab selle tõlgenduse sisuliselt tagasi.

Nad väidavad, et Ameerika Ühendriigid võidaksid rohkem toetust seoses hüpoteetilise katsega anda ameeriklane kohtu alla, kasutades kitsamat argumenti: et lepingu kohaselt tuleks kohut kasutada ainult nende riikide puhul, kus puuduvad toimivad uurimissüsteemid, mis suudavad ise toime tulla raskete rahvusvaheliste kuritegudega, mistõttu USA ei kvalifitseeru.

Bushi valitsuse riikliku julgeolekunõukogu ja välisministeeriumi endine tippadvokaat John Bellinger väitis, et kui kohus üritab kunagi ameeriklast kohtu alla anda, on USA-l rohkem liitlasi, kes nõustuvad kitsama argumendiga kui laiema argumendiga. Ta lisas, et Pentagon peaks uuesti läbi vaatama kohtu abistamise võimalikud eelised.

„Samuti arvan, et kaitseministeerium peab vaatama Rahvusvahelist Kriminaalkohut mitte ainult kaitse mõttes – kuidas see võib meid segada –, vaid kuidas me saame kasutada Nürnbergi tribunalide järeltulijat I.C.C.-d vahendina Venemaa sõjakuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks,” lisas Bellinger.

Graham ütles, et ülejäänud valitsus nõustus tõendite jagamisega ja oli Pentagonis pettunud. Ta märkis, et on rääkinud sel teemal peaprokurör Merrick Garlandiga, kes kordas eelmisel nädalal Lvivi visiidil oma pühendumust aidata Ukraina prokuröridel jälitada Venemaa sõjakuritegusid.

Pentagoni juhid, ütles  Graham, „on väljendanud oma muret ja need ei ole alusetud, kuid ma arvan, et see, mida me seadusandluses tegime, on õige tee ja ma tahan, et nad austaksid seda, mida me tegime.”

„Tegime seda koos valitsusega,” lisas ta. „See oli koostöö.”