Ainult tuumarelv kaitseb agressiooni eest, ütles Ukraina suursaadik Saksamaal Oleksi Makejev intervjuus Saksa väljaandele Deutsche Welle.

Järgneb intervjuu Ukraina suursaadiku Oleksi Mekejeviga:

DW: Hr Makeev, Kiiev edendab praegu väga aktiivselt arutelu hävitajate saatmise üle. Miks on need lennukid Ukraina jaoks nii olulised?

Oleksi Makejev: Kõik reaktiivlennukid on olulised, sest need on osa meie püüdlustest hävitada Venemaa rakette, sest need on kõige ohtlikumad asjad, millega me kahjuks iga päev kokku puutume. Venemaa laseb välja palju rakette Ukraina linnade, infrastruktuuri ja lennukite pihta – see on osa meie õhutõrje (ADF) jõupingutustest.

Kuidas on olukord Ukrainas olemasolevate lennukitega? Kui palju on Ukrainal lennukeid puudu?

Alati napib meil laskemoona ja erinevat tehnikat, sealhulgas peamisi lahingutanke ja lennukeid. Aga kui rääkida oma rahvusvaheliste partneritega üksikasjadest, on meil parem pidada need keerulised ja olulised arutelud suletud uste taga.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz asus hävitajate Ukrainasse saatmise suhtes skeptilisele seisukohale. Ta ütles, et see debatt on „veider” ja on muutumas sisepoliitilistest huvidest juhinduvaks tehinguks Saksamaa erinevate inimeste vahel. Mida te selle peale ütlete?

Oleme olnud väga järjekindlad rääkides erinevate rahvusvaheliste partneritega ja otsinud, milliseid seadmeid saaksime neilt saada. Ja minu prioriteedid siin suursaadikuna on algusest peale soomusmasinad, peamised lahingutankid, õhutõrjesüsteemid ja suurtükiväesüsteemid. Teeme kõigi nelja prioriteedi osas väga häid edusamme ja jätkame oma Saksamaa partneritega peamiselt nende nelja prioriteedi teemal rääkimist. Kuid muidugi võib olukord lahinguväljal nõuda teistsugust varustust. Minu prioriteetideks on aga täna õhutõrjesüsteemid, peamised lahingutankid, soomusmasinad, suurtükid ja laskemoon.

Täpsustuseks teie öeldule: Kas te ütlete Ukraina valitsuse esindajana, et te ei vaja Saksamaalt pärit hävitajaid?

Me ei vaja Saksamaalt allveelaevu, ristlejaid ja muid UFO-sid.

Aga hävituslennukid?

Me ei ole veel saatnud Saksamaale ühtegi hävituslennukite taotlust.

See tähendab, et see taotlus võib ikkagi tulla?

See sõltub olukorrast lahinguväljal ja jällegi, kui ma saan meie sõjaväelt sellise palve, teeme koostööd oma partneritega. Kuid suletud uste taga ja usalduslikus keskkonnas.

Olaf Scholzi kritiseeriti kõvasti kõhklemise pärast tanke tarnida. Volodõmõr Zelenski ütles Davosis maailma majandusfoorumil esinedes, et aega, mida vaba maailm kasutab mõtlemiseks, „kasutab terroririik mõrvadeks”. Kas te arvate, et pikaajalised arutelud Saksamaal seavad Ukraina tõesti ohtu?

Varsti on Venemaa täiemahulise sissetungi aastapäev. Oma partnerite ja sõpradega suheldes loodame, et nad mõistavad, et Ukraina võitleb tegelikult elu, olemasolu ja iseseisvuse eest. Ja iga päev, kui me arutame ja vaidleme või lepime kokku partneritega suhtlemise reeglites, surevad Ukraina sõdurid ja Ukraina tsiviilisikud. Ja seepärast on nii oluline, et see arutelu toimuks võimalikult kiiresti ja et me saaksime võimalikult kiiresti relvad ja laskemoona. Iga hilinenud päev maksab Ukraina sõdurite ja tsiviilisikute elusid.

Sel aastal on Ukraina eesmärk keskenduda Venemaa poolt okupeeritud alade tagasisaamisele. Pärast edu Hersoni ja Harkivi oblastites soovitakse nüüd Donbassis edusamme teha. Üha sagedamini kerkib päevakorda ka Krimmi teema. Selgitage, miks Ukraina tahab Krimmi tagasi saada?

Sest Krimm on Vene Föderatsiooni poolt okupeeritud territoorium. Me ei räägi ainult territooriumidest. Räägime Ukraina suveräänsuse taastamisest vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud piiridele. Kuid kõige tähtsam on meie rahva vabastamine okupeeritud aladel. Teame, kui hull on olukord Vene okupatsiooni all. Nägime fotosid vabastatud Butšast, Izjumist ja Hersonist. Paljud Ukraina kaasmaalased on endiselt Venemaa okupatsioonirežiimi vangistuses Ukraina ida- ja lõunaosas ning okupeeritud Krimmis. Kahjuks saame teada Vene okupatsioonivägede julmustest, kui vabastame need territooriumid ja meie inimesed. Seetõttu on meie jaoks oluline Venemaa agressiooni peatamine ja venelaste väljasaatmine kõigilt okupeeritud aladelt, sealhulgas Krimmist.

Kas Krimmi tagasisaamine on teie arvates realistlik? See on Vladimir Putini jaoks väga oluline. Seal on Vene mereväebaas…

Arvan, et me ei pea muretsema selle pärast, mis on oluline Vladimir Putinile isiklikult või venelastele ja Kremlile. Venemaa pani 2014. aastal toime agressiooniakti ja nägime, et maailm üritas Putinit sanktsioonide abil mõjutada, piirates tema rahvusvahelist tegevust, isoleerides Venemaad. See aga ei töötanud ja Putin läks edasi ja alustas 21. sajandil Euroopas täiemahulist sõda. Seega on meie ja kõigi meie rahvusvaheliste partnerite huvides see Venemaa agressioonisõda peatada ja aidata Ukrainal see sõda võita.

Ja ometi kardetakse lääne pealinnades, et katse Krimm tagasi vallutada võib viia ohtliku eskalatsioonini, võib-olla tuumarelvade kasutamiseni. Kas saate neist muredest aru?

Mõistame muresid ning peame oma partneritega põhjalikku dialoogi ja läbirääkimisi, et kavandada ja selgitada meie järgmisi samme. Meil on kõigi rahvusvaheliste partnerite täielik toetus ja kõik teavad, et Ukraina määrab, millal see sõda peaks lõppema. Ja minu presidendil, Ukraina relvajõududel ja Ukraina rahval pole muud võimalust, kui täielikult vabastada Ukraina territoorium ja suruda Venemaa väed Ukraina lõuna- ja idaosast ning Krimmist tagasi Venemaale.

President Zelenski esitas samm-sammulise kava sõja lõpetamiseks. Võtmepunkt on julgeolekugarantiid Ukrainale. Millised need peaksid välja nägema ja millist rolli peaksid mängima USA, Saksamaa ja teised riigid?

Seal on mitu võimalust. President Zelenski 10-punktilist rahuplaani arutatakse nüüd laialdaselt kõigi rahvusvaheliste partneritega ning meil on selles täielik toetus Saksamaalt ja USA-lt. Oleme näinud, et Venemaa on rikkunud kõiki temaga sõlmitud lepinguid, sealhulgas meie suurt lepingut, millega Venemaa Föderatsioon kohustus tunnustama Ukraina iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust. Sama juhtus ka Minski kokkulepetega, mida Venemaa ei tahtnud algusest peale ellu viia. Seega on nüüd üleskutse rahvusvahelisele üldsusele hoolitseda selle eest, et Vene Föderatsioon ei saaks kunagi enam sõda alustada pärast seda, kui oleme koos selle sõja Venemaa vastu võitnud.

Aga kas me võiksime siis üksikasjalikumalt rääkida nendest garantiidest, mis teie arvates hoiaksid ära sellise sõja kordumise? Mida soovite, et USA või Saksamaa garanteeriksid?

Julgeoleku garantiid on see, mida arvasime 1994. aastal Budapesti memorandumiga saavat, kuid kahjuks polnud need garantiid, vaid julgeoleku kinnitused. Ja saime aru, et kahjuks rikkus Venemaa seda Budapesti memorandumit ning me ei saanud täit julgeolekutoetust USA-lt, Suurbritannialt ja teistelt tuumariikidelt. See oli halb signaal kõikidele maailma riikidele, kes mõistsid, et tegelikult võivad neid sellise agressori rünnakust päästa ainult tuumarelvad. Sellepärast tahame seda arutelu alustada. Mul ei ole valmis ettepanekuid, kuidas see välja võiks näha. Ühe idee esitas meie president eelmise aasta alguses – nn julgeolekulepingu ja seda arutatakse praegu kõikides pealinnades. Kogu maailma jaoks on oluline tagada, et need garantiid oleksid toetatud konkreetsete vahenditega, mis aitaksid tagada, et Venemaa neid ei riku.

Siin on video intervjuust suursaadikuga: