Venemaa toornafta suhtes kehtestatud sanktsioonid on seni „täielikult läbi kukkunud” ja ka uued piirhinnad võivad osutuda tähtsusetuks, rääkisid analüütikud CNBC-le.

Euroopa Liit kavatseb alates pühapäevast, 5. veebruarist keelata rafineeritud naftatoodete, sealhulgas diislikütuse ja lennukikütuse impordi Venemaalt.

27-liikmeline blokk on juba alates detsembrist keelanud meritsi müüdava Venemaa toornafta ostmise ja impordi.

Lisaks on blokk – koos oma liitlastega grupis G-7 ja Austraalia – kehtestanud Venemaa toornafta hinnalae, mis keelab Lääne merekindlustuse, finants- ja muude teenuste kasutamise, välja arvatud juhul, kui neid müüakse alla 60 dollari barreli kohta.

Need on osa ülemaailmsetest jõupingutustest piirata Moskva võimet koguda raha sõjaks Ukrainas.

Hinnalae „leiutasid finantsharidusega bürokraadid. Ükski neist ei mõista tegelikult naftaturge,” ütles analüüsifirma Sankey Researchi president ja juhtivanalüütik Paul Sankey neljapäeval CNBC saatele „Street Signs Asia”.

„See oli täielik pomm, see on täielikult ebaõnnestunud,” märkis Sankey.

Sankey rõhutas, et see on olnud naftaturgude jaoks raske, sest Venemaa naftatarned ei ole tegelikult katkenud ja „nad on säilitanud ekspordi kõrgel tasemel”.

„Kuulsin olulisest allikast, et saudid on küsinud, miks Vene nafta ikka veel voolab,” ütles ta. „See toob kaasa küsimuse, mis juhtub tulevaste sanktsioonidega, sest see lihtsalt ei tundu toimivat.”

Kuigi maht on püsinud üleval, on Venemaa Uurali naftasegu hind sõjaeelsest ajast langenud. Venemaa Uurali naftasegu keskmine hind oli tänavu jaanuaris 49,48 dollarit barreli kohta, vahendab Reuters, kes tsiteeris rahandusministeeriumi. Reutersi andmetel on see alla ELi ja G-7 kehtestatud 60 dollari suuruse piirhinna ning eelmise aasta jaanuariga võrreldes langenud 42 protsenti.

Reutersi andmetel ei pidanud liikmesriigid 5. veebruaril Venemaa rafineeritud toodete piirhinda veel kokku leppima. Lepinguni loodetakse jõuda reedeks.

Sankey kriitika on vastuolus Soomes tegutseva Energia ja puhta õhu uurimiskeskuse hiljutise raportiga. Sõltumatu Soome mõttekoja raportis leiti, et EL-i Venemaa toornafta meretranspordi keelustamise esimene kuu ja G-7 hinnalagi maksis Moskvale hinnanguliselt 160 miljonit eurot (174,3 miljonit dollarit) päevas.

Raportis on välja toodud, et need meetmed põhjustasid suures osas Venemaa fossiilkütuste ekspordist saadava tulu 17-protsendilise languse 2022. aasta viimasel kuul.

Analüüsifirma Vanda Insights asutaja Vandana Hari ütles siiski, et temagi on Venemaa rafineeritud naftatoodete eelseisvate piirangute suhtes skeptiline.

„Toornafta piirhind oli üsna ebaoluline,” ütles Hari neljapäeval CNBC saates „Squawk Box Asia”.

„Ma arvan, et nende kavandatavad rafineeritud toodete piirangud – umbes 100 dollarit [barreli kohta] diislikütuse ja puhaste toodete eest ning võib-olla umbes 45 dollarit mustade kütuste (nt kütteõli) eest – on tõenäoliselt samuti ebaolulised.”

Hari sõnul leiab Venemaa nafta tee turgudele, mis seda endiselt tervitavad, nagu Hiina ja India.

„Hiina ja India on saanud eelmisel aastal üsna palju kasu Venemaa tugevalt allahinnatud toornafta hindadest ja sama juhtub ka Venemaa rafineeritud toodetega,” märkis Hari, kuigi Moskva jaoks võib sellistele toodetele turgude leidmine olla keerulisem, lisas ta. .

Nii Hiina kui ka India on pärast Moskva sissetungi Ukrainasse suurendanud Venemaa nafta ostmist, saades kasu soodushindadest.

Sankey märkis veel, et „naftasõprussuhted on rasvased” ja Vene nafta üle maailma liigutamiseks on palju erinevaid viise, et piirhinnast mööda minna.

„Üks asi, mida inimesed on esile tõstnud, on Malaisia ​​nafta. Tema toornafta eksport Hiinasse on 1,5 miljonit barrelit päevas,” ütles Sankey. „Malaisia ​​toodab ainult 400 000 barrelit päevas. Ma ei usu, et see on Malaisia ​​toornafta. Nii et väljaspool neid … teoreetilisi piiranguid liigub palju asju.”

Hari ütles, et Hiina turu taasavanemine ei muuda tõenäoliselt lähitulevikus nafta hinda.

Hari rõhutas, et ta ei usu, et Hiina taasavanemise mõju tõstab nafta hinda niipea 100 dollarini barreli kohta, kuid see võib juhtuda järk-järgult. Ta lisas, et Hiina naftanõudluse osas valitseb endiselt suur ebakindlus.

„Hiina nõudluse esialgne kasv on ilmne. Me näeme, et toimub palju siseriiklikku ja rahvusvahelist liikumist… see on lennukikütuse jaoks positiivne. Millal aga Hiina majandus taas hoo sisse võtab? Ma arvan, et see on suur küsimus.”