Soomes algab koerte kohustuslik registreerimine veidi enam kui kuu aja pärast – mida see tähendab koeraomanikele?

Järgmise, 2023. aasta jooksul tuleb kõik soome koerad kanda uude Toiduameti koerteregistrisse. Koerteregister avatakse aastavahetusel ja selle eesmärk on koguda teavet kõigi Soome koerte kohta.

Koera nimi, sünniaeg, tõu ja kiibi andmed. Segatõugu koerte puhul põhilised identifitseerimisandmed nagu suurus, värv ja muul viisil koera kirjeldus. Loomulikult kogutakse ka koera omaniku andmeid, ütles toiduameti juhtivinspektor Terhi Jääskeläinen.

Kuna tegemist on ametliku registriga, siis seal ei säilitata koera põlvnemisandmeid ega muud huvitegevusega seotud infot. Koerteregister pole eraisikutele kättesaadav, vaid on avatud vaid ametiasutustele, vahendab Yle.

Soomes on hinnanguliselt 700 000 koera, kellest ligikaudu poolel miljonil on identifitseerimisinfot sisaldav mikrokiip ehk nagu koera ID-kaart.

Uue registri kohaselt peaks iga Soomes elav koer olema kiibistatud, nii et kui hinnangud on õiged, peaks järgmise aasta jooksul kiibistama umbes 200 000 koera.

Koera saab kiibistada näiteks loomaarsti juures. Kui koeral on juba töötav identifitseerimiskiip, ei ole uue kiibi sisestamine vajalik.

Järgmisel aastal sündinud koerad peavad olema kiibistatud ja registreeritud registris kolme kuu jooksul pärast sündi. Kutsika kasvataja kohustus on koer enne üleandmist registreerida, ütles Jääskeläinen.

Lisaks kiibistamisele peavad omanikud ise edastama teabe Toiduametile, isegi kui see on juba mõnes muus registris. Näiteks Kennelliidul on juba andmeid umbes 500 000 koera kohta.

Teavet ei edastata automaatselt teistest koeraregistritest. Ametlik register saab tulevikus liidese andmete edastamiseks teistele operaatoritele, kuid kas nad selles osalevad, on näiteks Kennelliidu otsustada, ütles Jääskeläinen.

Omanik vastutab ka koera andmete registris hoidmise eest, näiteks kui koer sureb või kaob.

Ametlikuks kasutamiseks loodava registri eesmärk on selge: koerte kohustusliku identifitseerimismärgistuse ja registreerimisega soovitakse piirata koertevabrikuid, koerte illegaalset sissevedu ja hülgamist.

Näiteks seoses loomakaitse juhtumitega tuleb vahel välja selgitada, kes koera eest vastutab, rääkis Jääskeläinen.

Koerteregistri kontroll on keeruline. Suurem osa koertest on kodurahu kaitse all ning järelevalvet tehakse Jääskeläineni hinnangul koos muu loomakaitsega.

Koera registreerimine on tasuline, kuid põllumajandus- ja metsandusministeerium pole tasu suurust veel otsustanud.

Me räägime võib-olla mõnekümnest eurost. Selle eesmärk ei ole lisaraha kogumine, vaid registri kulude katmine, ütles Toiduameti juhtivinspektor Terhi Jääskeläinen.

Kommentaarid
(Külastatud 619 korda, 1 külastust täna)