Soome maksed EL-ile kasvasid eelmisel, 2021. aastal rohkem kui Soome tulud EL-ist, selgub Euroopa Komisjoni andmetest. Rahavood ei peegelda kõiki ELi liikmelisuse eeliseid nagu avatud siseturg ja vaba liikumine.

Möödunud aasta oli erandlik mitmel põhjusel: aasta oli liidu finantsraamistiku perioodi (2021–2027) esimene. Suurbritannia ei osalenud enam liidu tegevuse rahastamises, välja arvatud liikmelisuse ajal võetud kohustused. EL lõi koroonakriisiga toimetulekuks taastumisvahendi, millest liit hakkas eelmisel aastal liikmesriikidele raha jagama.

Soome saadud tulud veidi kasvasid

Euroopa Komisjoni hinnangul kasvasid Soome tulud EL-ist eelmisel aastal 43 miljoni euro võrra 1,6 miljardi euroni. Lisaks sellele sai Soome EL-i taastumisvahendist tulu kokku 60 miljonit eurot. Soome sai EL-i liikmesriikidele tagastatud rahast 1,08 protsenti (üle-eelmisel aastal 1,06 protsenti).

Peamiselt moodustasid Soome tulud EL-i eelarvest

• otsetoetustest ja põllumajanduse arendamisest (903 miljonit eurot ehk 56 protsenti Soome saadud tuludest)
• Euroopa Regionaalarengu Fondist jagatud toetustest (176 miljonit eurot ehk 11 protsenti)
• EL-i teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi (Horisont Euroopa) rahastamisest (170 miljonit eurot ehk 11 protsenti).

Soome maksed liidule kasvasid märgatavalt

Soome suhteline panus EL-i eelarvesse oli eelmisel aastal 1,82 protsenti (tunamullu 1,65 protsenti). Panuseosa kasvule aitas kaasa Suurbritannia lahkumine EL-ist: veel teisel aastal oli Suurbritannia panuse osakaal 12,2 protsenti ja riik oli liidu rahastajatest kolmas.

Eelmisel aastal maksis Soome EL-ile kokku 2,536 miljardit eurot. Soome maksed kasvasid võrreldes üle-eelmise aastaga kokku 217 miljoni euro võrra.

Poola on suurim saaja summa osas, Saksamaa suurim maksja

EL-i kogukulutused olid mullu 228 miljardit eurot, kui arvestada ka taastumisinstrumendi rahastust. Kokku said liikmesriigid liidu programmidest rahastust 148 miljardit eurot, millele lisaks jagati taastumisinstrumendist ligi 54 miljardit eurot. Ülejäänud rahastus läks EL-i mittekuuluvatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele või projektidele, mille puhul ei saa nimetada ühtegi liikmesriiki.

Eurodes sai liidu eelarvest enim rahalisi vahendeid Poola, kelle osa EL-i eelarvest jaotatavast rahastamisest oli ligikaudu 19 miljardit eurot, arvestamata taastumisinstrumendi osa. Järgmisena tulid Itaalia ja Hispaania, mõlema osa 16 miljardit eurot.

EL-i kogutulu oli 240 miljardit eurot. Sellest valdava osa ehk 159 miljardit eurot moodustasid liikmesriikidelt kogutud omavahendid ehk tulud, millest veidi alla 90 protsendi kanti liidule riigieelarve kaudu.

Liikmesriikidele taastumisinstrumendist antud rahastamine liikus samuti läbi liidu eelarve. Komisjon laenas rahvusvahelistelt finantsturgudelt ja jagas liikmesriikidele 54 miljardit eurot toetusi.

Riikide rahaliste panustega mõõdetuna oli Saksamaa liidu suurim rahastaja (33,2 miljardit eurot). Järgnesid Prantsusmaa (26,4 miljardit eurot) ja Itaalia (18,1 miljardit eurot).

Saksamaa on suurim netomaksja, Horvaatia suurim netosaaja

Euroopa Komisjon ei avalda enam andmeid liikmesriikide netomaksete positsiooni kohta. Komisjonis varem kasutatud netomakse arvestus oli nn saldoarvestus, kus liikmesriikide netomaksete summa on null: see ei ole seega otseselt liikmesriigi saadud tulude ja kulude vahe. Netomakse arvutus ei sisalda liidu halduskulusid ning tulude poolel arvestatakse ainult riigieelarvest laekuvaid sissemakseid.

Netomakse ei kajasta kõiki ELi liikmelisuse eeliseid nagu avatud siseturg ja vaba liikumine.

Rahandusministeerium on Soome netomakse välja arvutanud komisjoni arvutusmeetodil. Soome netomakse liidule oli eelmisel aastal 970 miljonit eurot. Netomakse kasvas võrreldes üle-eelmise aastaga, mil see oli 781 miljonit eurot.

Netomakse elaniku kohta oli mullu 175 eurot, üle-eelmisel aastal oli vastav summa 141 eurot. Netomakse oli 0,38 protsenti Soome kogurahvatulu suhtes (tunamullu 0,33 protsenti).

Erinevate aastate netomaksetes on erinevusi, näiteks seetõttu, et numbrid näitavad eelmise finantsraamistiku perioodi programmide lõppu ja käesoleva perioodi programmide alguse viivitusi. Lisaks mõjutavad netomaksete taset EL-i eelarve taseme muutused erinevate aastate lõikes ja EL-i sissetulekud muudest finantsallikatest peale riiklike liikmemaksude.

Liikmesriikide netopositsioonid peegeldavad liikmesriikide jõukuse erinevusi. Keskmisest jõukama EL-i riigina on Soome olnud liidu eelarve netomaksjate hulgas alates 2001. aastast.

Suurimad netomaksjad kogurahvatulu suhtes olid eelmisel aastal Saksamaa (0,58 protsenti), Holland (0,48 protsenti) ja Rootsi (0,46 protsenti). Elanike arvu suhtes järjekord veidi muutus: Taani (252 eurot elaniku kohta) kiilus Saksamaa (257 eurot) ja Rootsi (239 eurot) vahele.

Rahvamajanduse kogutulu suhtes olid mullu suurimad netosaajad Horvaatia (3,08 protsenti), Leedu (3,05 protsenti) ja Ungari (2,89 protsenti). Ühe elaniku kohta arvestatuna saavutasid esikoha Balti riigid: Leedu (584 eurot elaniku kohta), Eesti (563 eurot) ja Läti (481 eurot).