Kiirenev inflatsioon aeglustab Soomes majanduskasvu. Soome rahvamajanduse kogutoodang kasvab järgmisel aastal 0,5 protsenti, prognoosib rahandusministeerium täna esmaspäeval, 19. septembril avaldatud majandusülevaates.

Veebruari alguses alanud Venemaa rünnak Ukrainale jätkub endiselt ja heidab varju majandusväljavaadetele. Majanduskasv aeglustub ja inflatsioon kiireneb varem arvatust rohkem. Soome sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvab 2022. aastal hinnanguliselt 1,7 protsenti, 2023. aastal 0,5 protsenti ja 2024. aastal 1,4 protsenti.

„Rahandusministeeriumi prognoos ei ennusta kriisi ega krahhi. Sellegipoolest ähvardab majanduskasv järgmisel aastal oluliselt aeglustuda ning riigieelarve defitsiit süveneb. Lisaks võib üllatusi tulla üksikult või mitu korraga. Nendeks tuleb valmis olla,“ ütleb osakonnajuhataja Mikko Spolander.

Prognoos eeldab, et 2022. aasta suve jooksul kehtestatud majandussanktsioonid jäävad kehtima. Lisaks eeldatakse, et koroonaepideemia leviku tõkestamiseks ei kehtestata selliseid piiranguid, millel oleks rahaline mõju.

Energiakriisi oht aeglustab Euroopa majanduse kasvu

Maailmamajanduse väljavaated on halvenenud kiire inflatsiooni, Euroopa energiakriisi ja Venemaa agressioonisõja jätkumise tõttu. Suurenenud on geopoliitilised pinged suurriikide vahel ning arengumaid ähvardab endiselt toidupuudus. Maailma majanduskasv aeglustub pärast mullust kiiret kasvu tänavu 2,7 protsendini ja 2023. aastal veelgi 2,5 protsendini.

Euroala väljavaated on muutunud halvemaks ka Venemaa agressioonisõja jätkumise ja energiapuuduse tõttu. Inflatsioon on veelgi kiirenenud ja tarbijate kindlustunne on madal. Eelkõige Saksamaa majanduse väljavaade on kesine.

USA-s ja eurotsoonis on rahapoliitikat karmistatud ning intressimäärad tõusevad. Keeruline olukord Euroopa energiaturul jätkub ja eeloleval talvel võib tekkida vajadus energia tarbimist reguleerida. Maagaasi hind on Euroopas väga kõrge. Teisalt on tööstustoorme hinnad suve jooksul järsult langenud, mis peegeldab tööstuse ebakindlat väljavaadet. Toorainehinnad peaksid prognoosi perioodil mõõdukalt langema.

Hinnatõus piirab Soome majanduse kasvu

Soome SKT kasvab tänavusel, 2022. aastal 1,7 protsenti, kuigi aasta lõpu poole kasv selgelt aeglustub. Tarbijahindade tõus on juba kiirenenud ligi 8 protsendini ja kerkib tänavu keskmiselt 6,5 protsendini. Hinnatõus sööb ära majapidamiste ostujõu ja hoiab tarbimise kasvu aasta lõpus loiuna. Hoolimata hõive kasvust on leibkondade reaalsissetulek vähenemas ja säästmiseks ei jää enam peaaegu üldse üle.

Järgmisel, 2023. aastal aeglustub SKT kasv 0,5 protsendini. Aasta alguses on kasv paigal, kuid aasta lõpu poole hakkab sisenõudlus taastuma, kui hinnatõus oluliselt aeglustub ja reaalpalgad hakkavad veidi tõusma. Kõrge hinnatase ja tööhõive olukorra nõrgenemine pidurdavad aga jätkuvalt kodumajapidamiste ostujõu kasvu 2023. aastal. Eratarbimise kasvuväljavaated on tagasihoidlikud ning kasv aeglustub 0,8 protsendini.

Järgmisel, 2023. aastal läheneb ekspordikasv maailmaturu kasvutempole, isegi kui ettevõtted ei leia Venemaa ekspordile täielikult asendusturge ning eurotsooni nõrk kasv piirab eksporti. 2023. aastal on maailmamajanduse kasvuväljavaated tänavusest nõrgemad, mis piirab kodumaiseid investeeringuid. Soome tööstuse investeerimisväljavaated olid pärast koroonapandeemiat helged, kuid ebakindlus võib tulevikus investeerimisprojekte edasi lükata või peatada. EL-i taastumise toetusfondi (RRF) rahaeraldis seevastu suurendab prognoosiperioodil erainvesteeringuid.

Riigieelarve on defitsiidis

Kiire tööhõive ja tarbimise kasv on suurendanud maksulaekumisi ja tugevdanud riigi rahandust aastatel 2021 ja 2022. Majanduskasvu aeglustudes hakkavad taas kasvama riigi rahanduse puudujääk ja võla suhe. Riigi rahandust nõrgendavad ka eelarve aruteludel juba varem otsustatud suured toetusmeetmed ning rahvastiku vananemisest tingitud pidevalt kasvavad kulud. Lisaks kahandavad avaliku sektori võimalusi üha suurenevad võlateeninduskulud ja vähendatakse riigi rahanduse niigi nappe reserve.

Rahandusministeeriumi hinnangul on avaliku sektori üksuste kulude ja tulude struktuurne defitsiit märkimisväärne ning riigi rahandus ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Jätkusuutlikkuse puudujääk on praegu hinnanguliselt 3,0 protsenti SKP-st ehk 2026. aasta tasemel mõõdetuna umbes 9 miljardit eurot.

Prognoosi ohud on Euroopa energiakriis ning hinna- ja palgakasv

Tegevused inflatsiooni ja võimaliku energiapuuduse vähendamiseks võivad majanduskasvu Euroopas ja mujal rahvusvahelises majanduses prognoositust veelgi vähendada. Sisetarbimise kasvu aeglustumine pidurdab prognoosis ka inflatsiooni järgmise aasta lõpu poole. Kui inflatsioon osutub prognoositust kiiremaks või pikemaks, on intressimäär oodatust kõrgem.

Hinna- ja palgakasv euroalal toob kaasa karmistunud rahapoliitika ja kõrgemad intressimäärad, mis nõrgestavad majanduskasvu nii eksporditurul kui ka Soomes. Konkureerivatest riikidest tugevam kodumaine hinna- ja palgakasv nõrgestab kulukonkurentsivõimet ja pidurdab Soome majanduskasvu taastumist.

Ebakindel väljavaade investeerimiskeskkonnas võib investeeringuid veelgi edasi lükata või takistada nende realiseerumist. Teisest küljest võib majandus kasvada, kui fossiilkütustest sõltumatuse poole püüeldakse kiiremas tempos ja roheliste investeerimisprojektide arv energeetikasektoris suureneb.

Riigi rahanduse prognoosi olulisemad riskid on seotud üldise majandusarengu ebakindlusega. Venemaa rünnaku mõju Ukrainale ja sellest tulenevad turuhäired võivad kajastuda riigi rahanduses prognoositust enam. Koroonaepideemia tagajärjel kogunenud ravivõlg võib suurendada ka avaliku sektori kulutusi. Lisaks on endiselt olemas kulurisk, mis seotud õdede ametiühingute nõutavate palgatõusude ja nende mitmekordistava mõjuga, mida ei saanud prognoosis täielikult arvesse võtta.

Intressimäärade tõus suurendab riigi rahanduse suureneva võlgnevuse riski. Lisaks kujutavad riigi rahandusele ohtu riigi rahanduse tingimuslikud kohustused ja eriti tagatiste märkimisväärne suurenemine.