Soome idaosas elanud abielupaaril oli kolm tütart ja poeg. Nad olid teinud testamendi ja selle järgi läks kogu vara pojale.
Testamendi järgselt oli eesmärk tagada, et säiliks jagamatuna perekonna käes olnud 18. sajandist pärit talu ja muu omand. Poeg oli talus majandanud alates 1990. aastast, vahendab Iltalehti.
Talu juurde kuulub 249 hektarit põlde ja metsi. Pereema suri 2009. aastal ja isa kümme aastat hiljem. Testamendi järgi oli pärandatud vara väärtus ligi 2 miljonit eurot.
Kaks tütart vaidlustasid kohtus testamendi. Nad taotlesid testamendi kehtetuks tunnistamist. Nad põhjendasid seda asjaoluga, et isa polnud testamendi tegemise ajal enam otsustusvõimeline. Isa oli olnud haiguse tõttu eestkostel aastatel 1991-2002. Eestkostja oli olnud poeg. Eestkoste kaotati 2002. aastal ja testament tehti 2003. aastal.
Lisaks leidsid õed, et isaga tihedalt läbi käinud poeg lasi teha testamendi enda kasuks. Õed olid oma puhkused veetnud talus seal tööd tehes. Vanemad polnud öelnud, et õed peavad omale leidma uued suve veetmise kohad, kuna talu jääb vennale.
Üks õdedest oli taotlenud isale uuesti eestkostet 2019. aastal. Isa suri kolm päeva hiljem.
Põhja-Karjala kohus leidis, et tõenditest nähtub, et isa tervis oli enne testamendi tegemist mitu aastat halvenenud. Siiski oli aastate vältel olnud ka paremaid perioode ja isal polnud pidevat haiglaravi vajadust.
Testamendi koostanud advokaat ütles kohtule, et testamendi tegemise algatasid vanemad. Poeg oli vestluse teatud osades osalenud, kuna talu oli tema kontrolli all. Vanematele oli selge, et seaduslik osa tuleb maksta tütardele.
Advokaat oli isa haiguse tõttu nõudnud arstliku arvamuse saamist. See ka saadi. Advokaadi sõnul polnud isa pärandamise võimes mingit kahtlust.
Kohus leidis, et poeg oli kogu oma elu, välja arvatud lühikesed perioodid elanud kodutalus koos isaga. Vanemad olid oma vanuse ja isa tervise tõttu olnud sõltuvad poja abist.
Kohtu hinnangul polnud vaidlust, et poeg oli oma vanemad testamendi tegemisele sõidutanud. Poeg oli osalenud ka esialgsel vestlusel ja testamendi tegemiseni viinud vestlusel advokaadiga.
Poeg oli aga hoolitsenud oma vanemate sõitude eest ka tervisega seonduvates asjades ja ka muidu oli ta lastest ainuke, kes läheduses elas. Kohtu hinnangul ei saa poja abi osutamist praktilistes küsimustes pidada keelatud mõjutamiseks.
Kohtu hinnangul ei ilmnenud isa terviseseisundist ja testamendi tegemise aegse tervisliku seisundi kohta esitatud tõenditest, et ta oleks 2003. aasta suvel või sügisel olnud keskmisest vastuvõtlikum mõjutamisele.
Samuti leidis kohus, et kõigi laste ütluste järgi oli isa olnud tugeva tahtega inimene. Näiteks ei tohtinud tema naine tema arvamust üldse kahtluse alla seada.
Kohtu hinnangul ei olnud ka nendel asjaoludel mõjutamine kergesti teostatav.
Kohus leidis, et isa sai aru ja mõtles, et pärandvara jääb jagamata ja läheb poja ainuomandisse. Kohtu hinnangul oli testament kehtiv ka selles osas, et vanemad olid pojale eluajal kinkinud talu masinad ja loomad.
Kohtu hinnangul ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et poeg oleks isa haigusest või psühholoogilisest sõltuvusest tingitud meelesegadust kuritarvitades mõjutanud oma isa testamenti tegema või mõjutanud isa teatud tüüpi testamenti tegema.
Kohus jättis kahe õe hagi rahuldamata ja kohustas neid solidaarselt hüvitama venna kohtukulud summas 17 459 eurot koos intressidega.
Ida-Soome ringkonnakohus ei andnud kolmapäevases otsuses õdedele edasiseks menetlemiseks luba. Varasem kohtu otsus jääb seega jõusse.
