Ukraina viimaste päevade kiire sõjalise edu taga olev strateegia hakkas USA ametnike väitel kujunema mõne kuu eest Ukraina ja USA vaheliste arutelude käigus Venemaa-vastase sõja edasise käigu kohta.

Vasturünnak – mille algset vormi muudeti sel suvel pärast USA ja Ukraina kõrgete ametnike vahelisi kiireloomulisi arutelusid – on õnnestunud üle ootuste hästi. Ukraina väed on võtnud Venemaalt initsiatiivi ja kontrolli ning näivad olevat valmis ära kasutama oma edusamme riigi kirdeosas ja teise pealetungi käigus riigi lõunaosas, vahendab New York Times.

Ettevalmistused algaid varsti pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kindralitele, et soovib teha otsustava sammu, näitamaks, et tema riik suudab Venemaa sissetungi tõrjuda. Tema käsul töötasid Ukraina sõjaväelased välja plaani alustada laiaulatuslikku rünnakut riigi lõunaosas, et haarata võim Hersonis ja lõigata Mariupol ära Vene vägedest idas.

Ukraina kindralid ja Ameerika ametnikud leidsid, et nii ulatuslik rünnak tooks kaasa tohutuid inimohvreid ja samas ei suudeta kiiresti suuri territooriume tagasi vallutada. Ukrainlased kandsid niigi juba sadu inimohvreid päevas. Vene väed kandsid sarnaseid kaotusi, kuid jätkasid edasiliikumist, pommitades Ukraina linnu Donbassi idaosas.

Kui varem ei soovinud Ukraina komandörid pikka aega oma plaanide üksikasju jagada, hakkasid nad ühel hetkel rohkem jagama infot Ameerika ja Briti luureametnikega ning küsima nõu.

USA presidendi julgeolekunõunik Jake Sullivan ja Zelenski tippnõunik Andri Jermak rääkisid kõrge valitsusametniku sõnul mitu korda vasturünnaku kavandamisest. USA kõrgeim väejuht kindral Mark A. Milley ja kõrged Ukraina sõjaväejuhid arutasid regulaarselt luure ja sõjalist toetuse teemat.

Kiievis jätkasid Ukraina ja Briti sõjaväeametnikud koostööd, samal ajal kui uus Ameerika kaitseatašee brigaadikindral Garrick Harmon alustas igapäevaseid kohtumisi Ukraina kõrgeimate ohvitseridega.

USA ja Ukraina ametnikud uskusid, et ajastus on oluline. Tõhusa vasturünnaku jaoks pidid ukrainlased hakkama liikuma enne lume tulekut, kui Venemaa president Vladimir Putin saab kasutada oma kontrolli gaasitarnete üle Euroopa survestamiseks.

See vastupealetungi eellugu põhineb intervjuudel mitme Ameerika kõrge ametniku ja teistega, kes on saanud teavet Washingtoni ja Kiievi salastatud aruteludest, mis aitasid Ukraina komandöridel lahingut kujundada. Paljud rääkisid kõneluste salajasuse tõttu anonüümselt.

Ameerika ametnikud ei julge veel vastupealetungi täielikku mõju hinnata, sest nad tahavad näha, mis edasi saab. Seni on eelis Kiievil.

Üks kriitiline hetk sel suvel oli sõjalise läbimängu ajal koos USA ja Ukraina ametnikega, mille eesmärk oli testida laiaulatusliku pealetungi edukust riigi lõunaosas. Õppus, millest on varem teatanud CNN näitas, et selline pealetung ebaõnnestub. Ameerika skeptitsismiga varustatud Ukraina sõjaväelased läksid uuesti Zelenski jutule.

„Tegime modelleerimist ja lauaharjutusi,” ütles Pentagoni poliitikajuht Colin Kahl telefoniintervjuus. „See õppuste kogum viitas sellele, et teatud vasturünnakute viisid on tõenäoliselt edukamad kui teised. Andsime seda nõu ja siis ukrainlased võtsid seda arvesse ja tegid oma otsused.”

Kaalul oli väga palju. Ukraina pidi näitama, et sellest ei saa lihtsalt järjekordne külmutatud konflikt ja et ta võib oma rahva moraali ja Lääne toetuse tagamiseks alasid tagasi võita.

Kogu augusti jooksul kasvatasid USA ametnikud ukrainlaste käsul Venemaa vägede positsiooni puudutavaid luureandmeid, tuues esile Venemaa kaitseliinide nõrkused. Luureinfo näitas, et Moskval on raskusi oma vägede kiire tugevdamisega Ukraina kirdeosas või vägede lõunast välja viimisega, isegi kui ta avastab Ukraina ettevalmistused vastupealetungiks.

„Nägime seda, et venelased paigutasid oma parimad väed lõunasse, et valmistuda teiseks ukrainlaste vasturünnakuks,” ütles Kahl. „Seega oli meil põhjust arvata, et püsivate moraaliprobleemide ja ukrainlaste surve tõttu võivad Vene sõjaväes olla kohad, mis on veidi rabedamad kui paberil paistavad.”

Ühe suure vastupealetungi asemel pakkusid Ukraina sõjaväelased välja kaks. Esimese puhul oleks Hersonis kulunud Vene vägede koondumise tõttu tõenäoliselt päevi või nädalaid, enne kui suuremad tulemused oleks ilmnenud. Teine oli planeeritud Harkivi lähedale.

Suurbritannia, USA ja Ukraina hindasid koos uut plaani, mängides selle veel kord läbi. Seekord nõustusid kolme riigi ametnikud, et see toimib – ja annab Zelenskile selle, mida ta soovis: suure ja selge võidu.

Kuid plaan sõltus Kiievi kindralstaabi ohvitseri sõnul täielikult USA täiendava sõjalise abi suurusest ja tempost.

Ukraina kui endine Nõukogude vabariik oli kasutanud vanemaid Nõukogude relvi ning suurem osa laskemoonast oli otsas. Uute relvasüsteemide kasutamise õppimine keset sõda on keeruline. Kuid seni on riskantne samm ennast õigustanud. Näiteks Kiievisse on saadetud rohkem kui 800 000 ühikut 155-millimeetriseid suurtükimürske, mis on aidanud kiirendada praegust pealetungi. Ainuüksi USA on pärast sõja algust veebruaris andnud sõjalist abi rohkem kui 14,5 miljardi dollari eest.

Ukraina ohvitseri sõnul saatsid Ukraina relvajõud enne vastupealetungi USA-le üksikasjaliku nimekirja relvadest, mida neil on plaani õnnestumiseks vaja.

Spetsiifilised relvad nagu suure mobiilsusega suurtükiväe raketisüsteem ehk HIMARS avaldavad lahinguväljal suuremat mõju. Nende süsteemide poolt välja lastud satelliidi teel juhitavad raketid, mida nimetatakse GMLRS-iks, sisaldavad igaüks 100-kilose lõhkeainega lõhkepead ja neid on viimastel nädalatel Ukraina väed kasutanud enam kui 400 Venemaa relvalao, komandopunkti ja muu sihtmärgi hävitamiseks.

Viimasel ajal on Ukraina väed pannud ameeriklaste tarnitud HARM-i õhust lastavad raketid Nõukogude hävitajatele MiG-29, mida ükski õhuvägi polnud kunagi varem teinud. Raketid on olnud eriti tõhusad Venemaa radarite hävitamisel.

„Näeme nende süsteemide kasutamisest Ukrainas tõelist ja mõõdetavat kasu,” ütles kindral Milley eelmisel nädalal Saksamaal 50 Ukrainat sõjalise ja humanitaarabiga abistava riigi kohtumisel. „Neil on suuri raskusi oma vägede varustamise ja lahingukaotuste asendamisega.”

Ukraina ja Ameerika ametnikud ütlesid, et USA kaitseministeeriumi Pentagoni teated uutest relva- ja laskemoonasaadetistest Ameerika varudest on andnud Kiievi kõrgematele komandöridele kindlustunde keerukate samaaegsete rünnakute kavandamiseks.

„Lääne sõjalise toetuse tähtsus ei seisne ainult konkreetsetes relvasüsteemides, vaid kindlustundes ja enesekindluses, mida ukrainlased saavad oma tuleviku planeerimisel kasutada,” ütles Londonis tegutseva mõttekoja Royal United Services Institute hiljuti Ukrainast naasnud vanemteadur Jack Watling.

Kui Ukraina sõdurid tungisid nädalavahetusel riigi kirdeosas asuvatesse piirkondadesse, said Vene väed lüüa. USA kaitseametnike sõnul loobusid Vene väed mõnes kohas Harkivi ümbruses võitlusest, jättes endast maha varustuse ja laskemoona.

Plaanist teadlike inimeste sõnul ei olnud Hersoni rünnak kunagi pettus ega kõrvalepõige. See on sundinud Moskvat edasi lükkama fiktiivseid rahvahääletusi selle üle, kas Hersoni oblast soovib Venemaaga ühineda. Kuid ootuspäraselt edeneb vasturünnak aeglasemalt, arvestades sealsete Vene vägede palju suuremat arvu võrreldes Harkiviga.

Ukraina ametnikud usuvad, et nende pikaajaline edu nõuab edasiminekut esialgu kõrvale lükatud strateegia algsete eesmärkide saavutamisel, sealhulgas Zaporižja tuumajaama tagasivõitmine, Vene vägede äralõikamine Mariupolis ja Hersonis asuvate Vene vägede surumine tagasi üle Dnipro jõe.

Venemaa on nõrgenenud. Suutmata tuvastada Ukraina vägede koondumist Harkivi ümbruses, on Venemaa sõjavägi näidanud ebakompetentsust ja seda, et neil puudub korralik luure. USA ametnikud ütlesid, et Vene vägede juhtimine ja kontroll on hävitatud ning tal on probleeme oma vägede varustamisega, mis annab Ukrainale lähinädalatel võimaluse.

Kuigi Ukrainal võib olla võimalus idas rohkem territooriume tagasi vallutada, on USA ja Ukraina ametnike sõnul lõunaosa sõja kõige olulisem lahingutanner.

„Herson ja Zaporžjai on tõenäoliselt potentsiaalsed eesmärgid,” ütles kaitseuuringute instituudi CNA Venemaa uuringute direktor Michael Kofman. „Võime näha täiendavaid Ukraina armee operatsioone, et saavutada seal läbimurdeid.”

Kesksuviste arutelude käigus tekkinud plaan toetus suuresti USA luureandmetele ja kõrgtehnoloogilisele relvastusele. Kuid Ameerika ametnikud väidavad, et au rünnaku eest lasub täielikult Zelenskil ja Ukraina sõjaväel, mis viis suhteliselt väikese väe Harkivis ülisuure võiduni.

„Palli veel lahti ei lööda,” ütles hr Kahl. Kuid ta lisas: „Ma arvan, et see näitab tõesti maailmale, et ukrainlased on võimelised korraldama keerulisi ründavaid operatsioone.”