Praegu on nii, et odava tuule-elektri eest makstakse niisama kõrget hinda, mis palju kallima maagaasil põhineva elektri eest. See kergitab nii elektriarveid kui ka mõnede ettevõtete kasumeid.
Kõik räägivad nüüd Soomes energiakriisist ja sel nädalal kuulutas valitsus välja kümne miljardi euro suuruse erakorralise rahastuse elektrifirmadele. Siiski teenivad mõned ettevõtted praegu suurt kasumit. Seda seetõttu, et elektriturul määrab hinnataseme kõige kallim elektritootmise viis, vahendab Yle.
Mida see täpsemalt tähendab?
See artikkel selgitab, kuidas hinnakujundus elektriturul toimib. Asja selgitab energiaturu professor Samuli Honkapuro.
Elektriturg toimib nii, et hinna määrab kõige kallim elektritootmise viis. Kui näiteks odavat tuuleenergiat napib, makstakse elektri eest kordades kallimat maagaasi hinda.
Elektrit tuleb iga hetk toota täpselt nii palju, kui seda kulub, sest elektrit ei saa salvestada. Elektrist peab piisama kõigeks vajalikuks.
Suurem osa elektrist toodetakse tehnoloogiatega, mille kulud pole maagaasiga sarnaselt tõusnud. Nende hulka kuuluvad näiteks tuuleenergia, tuumaenergia ja hüdroenergia.
Nõudlus rahuldatakse peamiselt nende odavate tootmismeetodite kasutamisega.
Praegu tuleb aga suurt nõudlust elektri järele rahuldada maagaasiga, mis tõstab hindu. Maagaasi hind on tõusnud, sest Venemaalt pärit gaas tuleb asendada mujalt imporditava gaasiga.
Turul peab alati olema vajalik kogus elektrit, sest elekter ei saa ootamatult otsa saada. Seetõttu tahetakse, et elektritootjad saaksid elektri eest hüvitist vastavalt kuludele ja nii saavad ettevõtted tegutseda.
Kui odavaim elektritootmise viis määraks elektri hinna, tähendaks see, et kõrge hinnaga elektrit tootvad ettevõtted jääksid kahjumisse. Seda aga ei taheta, sest tootjaid on vaja.
Praegune elektri hinnastamise mudel valiti 1990. aastatel, mil elektriturg avanes ja loodi elektribörs. Teist laadi hinnamudelit pole välja töötatud, sest praegust on seni peetud toimivaks.
Keset energiakriisi on kerkinud küsimus, kas praegune hinnamudel on mõistlik. Selle kohta pole aga piisavalt teavet ja paremat alternatiivi pole leitud. Turud toimivad peaaegu samamoodi ka mujal maailmas.
Alternatiivne hinnakujundusmudel võiks olla näiteks selline, kus tootja saaks oma elektri eest selle hinna, millega ta seda turule pakkus, st tuuleelektrijaam saaks tema poolt pakutud hinna, mitte kõrgema hinna. Sel juhul saaks odavam tootmisvorm väiksema hüvitise ja kallim vorm suurema.
Sellise mudeli puhul on aga tõenäoline, et tootjad ei paku turule elektrit tegelikust omahinnast lähtuvalt, vaid otsustaksid oma kasumi suurendamiseks kõrgema hinna kasuks. Lõpptulemus on see, et hind ei pruugi langeda, vaid ebaefektiivsus suureneb.
Uute hinnamudelite väljatöötamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid see nõuaks aastatepikkust uurimistööd ega ole seega lahendus praegusele energiakriisile.
Kuivõrd maagaasi kõrge hind määrab kogu elektri hinna, tähendab see, et mõned odavat elektrit tootvad ettevõtted teenivad nüüd suurt kasumit.
Näiteks vanad täisvõimsusel töötavad tuumajaamad teevad tõenäoliselt head kasumit. Sellistes asutustes pole suuri raha nõudvaid investeeringuid.
Tuuleenergiat saab pakkuda peaaegu tasuta, sest elektri lisatootmine tuleb odavalt.
See tähendab, et mõnele elektrifirmale on elektri tootmine odav, kuid elektrist saadav hind on praegu kõrge. Tulu väheneb, kui nõudluse rahuldamiseks piisab taas odavamatest tootmisvormidest.
Kõrgetest hindadest ei võida aga kõik ettevõtted, sest suur osa toodetud elektrist on juba teatud hinnaga maha müüdud, mille puhul kasumit ei tule. Näiteks võib tööstus elektrihinnas kokku leppida isegi aastaid ette.
Elektri hind on alati odavam, kui elektri tootmiseks ei pea kasutama kõige kallimaid tootmisviise. Seetõttu kutsub riik nüüd kõiki elektritarbimist vähendama.
Kui elektritarbimist on võimalik vähendada, siis pole vaja kasutada õige kallimaid tootmisviise. Tarbimise vähenemine võib hindu kiiresti langetada, nii et energiakriisi ajal on see esmane võimalus hinna langetamiseks.
