Kui Venemaa veebruari lõpus Ukrainat ründas, tegid Euroopa otsustajad Nobeli majanduspreemia laureaadi Joseph Stiglitzi sõnul vähemalt ühe suure vea.
Siis oleks pidanud kohe aru saama, kui suuri häireid rünnak energiasektorile kaasa toob, ütleb Stiglitz Yle-le.
Nüüd on sõjast tingitud segadust tunda pea kõigi eurooplaste elus, sest elektri- ja küttearved kasvavad raevukas tempos. Murekohaks on vaesuse kasv ja poliitilised rahutused.
Stiglitzi arvates on need tagajärjed suures osas mittevajalikud. Seda poleks tohtinud juhtuda. Euroopa juhid ei suutnud aru saada, et see on tegelikult majandussõda, millel on energiaturule tohutud tagajärjed. Juhid ei tegutsenud piisavalt kiiresti.
Joseph Stiglitz on uurinud riikide reaktsioone majanduskriisidele ja joonistanud pilti maailmamajanduse suunast. Stiglitz on üks maailma mõjukamaid majandusteadlasi. Ta sai 2001. aastal Nobeli majandusauhinna.
Sellest ajast saadik on Stiglitz tuntuks saanud globaliseerumise ja neoliberaalse ideoloogia hääleka kriitikuna, kes soovib võrdsustada rikaste ja vaeste riikide võimusuhteid ning maksustada suuri rahvusvahelisi korporatsioone.
Maksunduses leiab Stiglitz ka ühe lahenduse Euroopa energiakriisile.
Samal ajal, kui pered ja väikeettevõtted kannatavad tohutult, on ettevõtteid, mis teenivad tohutut kasumit. Nad ei ole selle kasumi loomiseks midagi erilist teinud, nad on ainult kasu saanud gaasi, nafta, elektri jms kõrgematest hindadest.
See on Stiglitzi arvates ebaõiglane. Teisipäeval avaldas ta koos oma kuulsate kolleegidega raporti, mis on seotud rahvusvaheliste ettevõtete maksustamisega. Raporti järeldus on, et riigid peavad kehtestama sõjaolukorrast kasu saavatele ettevõtetele mingisuguse erakorralise maksu. Stiglitzi väitel peavad nad oma võitu jagama.
Mõnes Euroopa riigis, näiteks Belgias, kehtestatud nn windfall-maks.
Praktikas on tegemist lisamaksuga neile energiasektori ettevõtetele, kelle kasum on kriisi ajal kasvanud, kuid tootmiskulud on jäänud samaks. Mõte seisneb selles, et need maksutulud saab suunata näiteks nende majapidamiste toetuseks, mida energiahinna tõus enim mõjutab.
Euroopa Liidu tasandil võidakse kehtestada ka windfall-maks. EL-i energeetikaministrid arutavad ettepanekut tõenäoliselt uuesti järgmisel nädalal.
See on samm õiges suunas, kuid see tuleb liiga hilja ja võiks olla palju ulatuslikum, ütleb Stiglitz. Ta näitab näpuga eelkõige energiasektori ja eriti naftafirmade suunas.
Nafta – nagu ka maagaasi – hind on sõja tagajärjel järsult tõusnud. Näiteks naftahiiglased Exxon, Shell ja Total on teatanud ajaloo suurimast kasumist.
Kuid probleem pole ainult naftafirmade tegevuses, vaid Stiglitzi sõnul vsaavadiksid sõjaseisukorrast kasu saada ka toiduainetööstuse ettevõtted. Üldiselt on rahvusvahelisi ettevõtteid liiga kergelt maksustatud, ütleb Stiglitz. Nad on globaliseerumist ära kasutanud, nii et nad on suutnud vältida maksude maksmist, lisab Stiglitz.
Stiglitz pole ainus, kes nii arvab. Üle 130 riigi on võtnud kohustuse kehtestada globaalne miinimummaks. Kokkulepe projekti osas saavutati mullu detsembris, kuid selle elluviimine on veel pooleli.
Globaliseerumine on Stiglitzi üks kesksemaid uurimisteemasid.
Esmalt pandeemia, seejärel Venemaa agressioonisõda ja sellega seotud ulatuslikud sanktsioonid, samuti räägitakse Hiinaga seotud riskide ümberhindamisest. Kus on globaliseerumine praegu?
Stiglitz teeb pandeemia kohta esmalt kaks tähelepanekut. Tema sõnul näitas see globaliseerumise häid ja halbu külgi. Koroonaviiruse vaktsiini väljatöötamine oli teaduse ja globaliseerumise võit. Ungari teadlane töötas MRNA projekti kallal USA-s ja Türgi teadlane Saksamaal, loetleb Stiglitz. Kuid asi lõppes ebaõnnestumisega.
Vaktsiinide ülemaailmne levitamine ebaõnnestus täielikult. Neid hakati kokku kahmama. Stiglitz näeb, et selle ebaõnnestumise tagajärjed peegelduvad ka reaktsioonides Venemaa ründesõjale.
Suur hulk riike maailmas – eriti Aafrikas – pole Venemaa sõjategevust Ukrainas selgelt hukka mõistnud. Stiglitzi sõnul on nende riikide reaktsioonid põhjustatud vaktsiinide kokkukahmamisest ning sellest, et vaktsiinide valmistamiseks vajalikku oskusteavet ja intellektuaalomandi õigusi pole vaesemate riikidega jagatud. Miks me toetaksime teie sanktsioone, kui olite isekad, kui abi vajasime? Nüüd maksavad riigid lõivu oma isekuse eest.
Globaliseerumine võib siiski ka kasu tuua. Stiglitz ei ole kaotanud usku, et rahvusvaheline kaubandus võib teha head paljudele inimestele.
Peame olema realistlikumad. Oleme nüüdseks aru saanud, et riikide piirid loevad ja on osapooli, kes meie väärtusi ei jaga, ütleb Stiglitz. Loodan, et suudame inimesi maailma eri paigus veenda, et demokraatia ning inimõiguste ja majandusarengu vahel on seos.
Intervjuu andmise päeval rääkis Venemaa president Vladimir Putin mobilisatsioonist. Majandusprofessor Stiglitz suhtub praegu maailmas toimuvasse üsna süngelt.
Oleme uues külmas sõjas. Meeldib see või mitte, see on tõsi. Kuid on ka asju, kus Stiglitz on lootusrikas. Ta ütles Nordic Business Forumi üritusel, et taastuvenergia kättesaadavus ja selle praegune madal hind on teda positiivselt üllatanud.
Noored annavad lootust ka peagi 80-aastaseks saavale Stiglitzile. Noored mõistavad kliimamuutuste pidurdamise tähtsust ja ka ebavõrdsusega kaasnevaid ohte, ütleb ta.
