Euroopa plaan Venemaad majanduslike sanktsioonidega mõjutada pole õnnestunud, selle asemel teenivad Venemaa ja USA megakasumeid Euroopa hädade pealt.

USA survel kehtestasid Euroopa riigid Venemaa vastu sanktsioonid, aga paradoksaalsel kombel on kaotaja Euroopa ise, kirjutab Hiina väljaanne Global Times.

Euroopa Liit on sidunud end pikale veninud konfliktiga Ukrainas, olles ise sõltuv Venemaa naftast ja gaasist. Euroopa Liit lootis sanktsioonidega kahjustada Venemaa sõjamasinat, aga Venemaa on tekkinud kaoses teeninud veel rohkem kui enne sanktsioone.

Venemaa on osavalt ära kasutanud turul tekkinud ebakindlust ja sellelt tulenevat kiiret hinnatõusu. Kokkuvõttes on Euroopa Liit liikumas majanduskriisi suunas. Saksamaal valmistutakse juba elektrienergia kasutamise piiramiseks.

Hinnatõusuga kaasnevad poliitilised rahutused. Tšehhi pealinnas Prahas tuli nädalavahetusel välja 70 000 inimest, et avaldada meelt Euroopa Liidu, NATO ja Ukraina sõjast tingitud energiakriisi vastu. Sellele järgnesid meeleavaldused mitmel pool Saksamaal.

Need märgid on kõigest rahulolematuse jäämäe veepealne osa. Kui Euroopa Liit ei suutnud oma kodanikke veenda koroonakriisi ajal piirangute ja vaktsineerimise vajalikkuses, siis on ebatõenäoline, et suudetakse panna inimesi tooma ohvreid sõja nimel. Sõja alguspäevadel olid moraal ja toetus Ukrainale kõrged seoses algse šoki ja Vene ohuga, aga nüüd kuus kuud hiljem hakkab toetus vähenema, kui inimesed peavad selle eest kõrget hinda maksma hakkama.

Euroopa vabanemine Vene energiast saab olema raske. See pole nii lihtne kui turul ühe varustaja asendamine teisega. Kui jätta kõrvale suurim pakkuja, siis isegi kui leida asemele uus, vähendab see pakkumist turul ja suurendab nõudlust, mille tulemusel kerkib hind. Väljaspool Euroopa Liitu on selle tõsiasja enda jaoks avastanud Ühendkuningriik. Kuigi nad pole sõltuvad Vene gaasist, mõjutab neid üleüldine hinnatõus.

Ainus võimalus hinda alandada on pakkumise suurendamine, aga seda pole võimalik niisama lihtsalt teha, kui Venemaa on suurim gaasi eksportija maailmas. Uute allikate leidmine nõuab triljonite eurode eest investeeringuid taristusse ning see võtab aega mitmeid aastaid. Ükskõik kuidas seda asja ka ei vaataks, ei paista kusagilt kiiret lahendust. On lihtne viibutada Moskva suunas näppu ja öelda, et me läheme mujale, aga teine asi on seda teha.

Asja muudab hullemaks see, et Euroopa juhid ohverdasid USA survel teise gaasijuhtme Nord Stream 2, mis oleks olnud sellele kriisile lahendus. USA ise teenib sellest kriisist tohutut kasumit oma maagaasi ekspordi kaudu, keeldudes Euroopa abistamisest. See paneb väga raskesse olukorda Euroopa, kes seisab nüüd silmitsi „rahulolematuse talvega”, kus elanikkond muutub vihaseks, külmetab, kibestub ning pettub Ukraina toetamises iga hinna eest. Selles süvenevas kriisis näeb Venemaa 2022. aasta lõpukuudel uut võimalust.