Vene-vastaste sanktsioonide tõttu oleks pidanud riigi majandus olema juba upakil, aga midagi sellist pole juhtunud. Nüüd ollakse USA-s hädas, sest sanktsioonid pole loodetud mõju avaldanud.

USA kõrged ametnikud rääkisid CNN-ile, et on pettunud, et USA juhitud sanktsioonid ei ole seni Venemaa majandusele suuremat mõju avaldanud ja nad prognoosivad nüüd, et kõige karmim mõju avaldub tõenäoliselt kõige varem järgmise aasta alguses.

Algul loodeti, et sanktsioonid summutavad kiiresti Venemaa sõjamasina Ukrainas, muutes Kremlil raskeks oma jõupingutuste jätkamise lahinguväljal – ja võib-olla isegi pööravad avaliku arvamuse sissetungi vastu, kui igapäevaelu Venemaa ühiskonnas muutub ebamugavaks.

Kuid Venemaa majandus on osutunud palju vastupidavamaks, kui paljud Bideni valitsuse kõrgemad ametnikud olid oodanud, kui nad veebruaris riiki karistama asusid, seda suuresti seoses rekordilise tuluga, mis on saadud kevadel ja suvel tõusnud energiahindadest. Sõja esimese 100 päevaga teenis Venemaa nafta, gaasi ja kivisöe ekspordiga rekordilised 93 miljardit eurot tulu, teatas Soome energia ja puhta õhu uurimiskeskus.

Venemaa majandus langes aprillist juunini võrreldes eelmise aasta sama perioodiga siiski ligikaudu 4 protsenti. Kuid see pole kaugeltki 15-protsendiline langus, mida mõned aasta alguses ootasid.

„Ootasime, et sellised asjad nagu SWIFT ja kõik Venemaa panku blokeerivad sanktsioonid löövad Venemaa majanduse totaalselt uppi ja põhimõtteliselt on meil praeguseks septembriks tegemist majanduslikult palju rohkem nõrgenenud Venemaaga kui seda on praegune Venemaa,” ütles üks USA kõrge ametnik, viidates USA ja Euroopa otsusele lõigata mõned Venemaa pangad SWIFTi rahvusvahelisest pangandussüsteemist välja.

Seda kordas ka teine ​​USA kõrge ametnik, öeldes CNN-ile, et paljud valitsuse liikmed olid lootnud, et Venemaa majandus kannatab praeguseks rohkem, arvestades koordineeritud Lääne sanktsioonide enneolematut ulatust.

Üks teine kõrgem valitsusametnik hoiatas aga CNN-i, et sõjale eelnenud kuudel sanktsioone välja töötanud ametnikud arvasid kohe, et kõige järsemad mõjud ei pruugi olla kohesed.

„Ma arvan, et meil on algusest peale olnud seisukoht, et kui Venemaa tungis Ukrainasse ja me kehtestasime sanktsioonid, on need suure tõenäosusega keskmise pikkusega kuni pikaajaline sanktsioonirežiim,” ütles ametnik. „Selle põhjuseks on asjaolu, et me tahtsime Venemaale Ukraina vastu sõda pidades pikemas perspektiivis survet avaldada, ning soovisime alandada Venemaa majanduslikku ja tööstuslikku võimekust. Nii et oleme seda alati näinud kui pikaajalist mängu.”

Ametnik möönis, et kuigi Venemaa majandust tabasid mõned „algsed šokid”, nagu rubla kukkumine, suutis Venemaa tänu oma energiatuludele kiiresti taastuda. Sellegipoolest ütles see ametnik ja Lääne luureametnikud CNN-ile, et nende hinnangul kannatab Venemaa majandus pikas perspektiivis tohutult – nii sõja enda kulude kui ka Lääne püüdluste tõttu see globaalsest kaubandusest ära lõigata.

„Selle tulemusena tekitatakse pikaajalist kahju Venemaa majandusele ja venelaste põlvkondadele,” ütles CIA direktor Bill Burns eelmisel nädalal toimunud küberjulgeoleku konverentsil. „Ma arvan, et Venemaa maksab pika aja jooksul väga kõrget hinda.”

Lahknevus varajaste ootuste ja tegelikkuse vahel näib olevat tingitud tõsiasjast, et paljud USA ja Lääne ametnikud alahindasid kõrgeid tulusid, mida Venemaa on saanud naftahinna tõusust, ning selliste riikide nagu Hiina ja India valmisolekust jätkata Venemaa nafta ostmist.

Ja vaatamata sellele, et Saudi Araabia on üks maailma suurimaid naftatootjaid, on Saudi Araabia hakanud ostma ka Venemaa toornaftat, kuigi soodushinnaga oma elektrijaamades kasutamiseks, vabastades oma nafta teistesse riikidesse müümiseks, kinnitas valitsusametnik.

„USA alahindas seda ja me hakkasime aeglaselt mõtlema sanktsioonide kehtestamisele Venemaa energiahuvide vastu,” ütles sanktsiooniekspert Jason Blazakis, kes töötas aastatel 2008–2018 välisministeeriumi terrorismivastase võitluse rahandusbüroo direktorina.

„Ma arvan, et nad tegid sellise arvestuse, et need sanktsioonid avaldavad mõju ja kahjustavad Venemaa majandust väga kiiresti viisil, mida nad selgelt valesti mõistsid ja ülehindasid,” ütles Blazakis. „Sanktsioonid on kindlasti muutnud Venemaa majanduse väiksemaks, kuid mitte sellisel määral, nagu inimesed lootsid. Ja kindlasti mitte selleni, et venelased tuleksid läbirääkimiste laua taha.”

Kui Venemaa veebruaris Ukrainasse tungis, tähendas Euroopa jätkuv sõltuvus Venemaa nafta- ja gaasiimpordist, et Lääs ei soovinud koheselt Venemaa energiahuve sanktsioneerida. USA kehtestas sanktsioonid suuremate Venemaa pankade, nagu Gazprombank juhtide vastu, kuid loobus sanktsioonidest panga enda suhtes ja lubas jätkata energiamakseid venelastele.

„Me hoiatasime Euroopat juba aastaid enne sissetungi vajadusest Vene energiast loobuda ja nad lihtsalt ei tahtnud seda teha enne, kui oli liiga hilja,” ütles üks USA kõrge ametnik.

Venemaa on nüüdseks oma gaasitarned muutnud relvaks, sulgedes gaasijuhtme Nord Stream 1 vood – ja Euroopa valmistub energiakriisist tulenevaks potentsiaalseks majanduslanguseks.

Ühe vastusena energiatulude probleemile leppis Euroopa Liit suvel kokku, et keelatakse kogu meritsi saabuva Venemaa toornafta import. USA ametnikud, kes on mures, et selline keeld võib põhjustada naftahindade veelgi suuremat tõusu ja suurendada Venemaa tulu tarnete eest, on teinud lobitööd Venemaa nafta hinnale ülempiiri kehtestamise nimel.

EL nõustus käesoleva kuu alguses põhimõtteliselt hinna ülempiiriga, kuid siiani on ebaselge, kuidas meedet jõustatakse.

Nendele muredele vaatamata näivad USA ja Euroopa ametnikud üldiselt nõustuvat, et kõrgest naftahinnast tulenev õnnistus Venemaa majandusele ei ole keskmises kuni pikas perspektiivis jätkusuutlik ning et Venemaa majandus võib hakata tundma sanktsioonide halvimaid tagajärgi 2023. aasta esimesel poolel.

Mõned usuvad, et langus võib tulla varem, käesoleva aasta lõpus. Ekspordipiirangud on pärssinud Venemaa võimet toota uut tehnoloogiat ja relvi ning Venemaa on hiljuti pöördunud Iraani ja Põhja-Korea poole, et saada selliseid seadmeid nagu droonid ja laskemoon.

„Ootasime, et langus võib olla veidi karmim, kuid nad varjavad seda,” ütles Lääne luurega kursis olev allikas, selgitades, et Lääne ametnikud usuvad, et venelased manipuleerivad statistikaga ja „hoiavad praegu” kõrget energiahinda.

„Nad suudavad hoida ja säilitada praegust valitsuse kulutuste taset tõenäoliselt järgmise kahe aasta jooksul,” lisas allikas. „Neil on puudujääk. Kuid see tabab ühiskonda tõesti aasta lõpus, kui ei ole võimalik maksta inimestele, kes töötavad ettevõtetes, mis on tegevuse lõpetanud ja millel pole varusid.”

Teine Euroopa ametnik kordas seda seisukohta, öeldes CNN-ile, et luureandmed viitavad sellele, et Venemaa ametnikud on mures selle pärast, kuidas nad suudavad tööturgu säilitada, kui ettevõtted hakkavad pankrotti minema.

„See on see, et me arvasime alati, et Venemaa majandust tabab otsene šokk, Venemaa hakkab siis seda leevendama, kuid siis tekivad need jätkuvad tõkked majandusele ja tööstustoodangule, mida me praegu näeme,” ütles kõrge valitsusametnik CNN-ile.

„Ma arvan, et hinnapiiri puhul on meil väga tõhus tee, millega tegeleda, teate, see üks valdkond, kus nad said kõrgemate naftahindade tõttu omamoodi liigset kasu,” lisas ametnik.

Putin kogus aastate jooksul sadade miljardite väärtuses välisvaluutareserve ja Venemaa keskpank on saanud kasu andekast keskpankurist, kes on suutnud rakendada lahendusi rubla püsimiseks, väidavad ametnikud.

Ametnike sõnul loob see aga vaid stabiilsuse mulje, kuna Lääne sanktsioonid halvendavad Venemaa majanduse võtmesektoreid – eriti tehnoloogiasektorit – ja SKT kahaneb jätkuvalt. Pealegi on suur osa Venemaal välispankades hoitavast rahast pärast Venemaa sissetungi külmutatud.

„Seal väidetakse, et sanktsioonid ei töötanud, kuna nad teenivad naftast raha,” ütles üks kõrgem valitsusametnik. „Kuid nad teenivad palju vähem kui aasta tagasi ja Venemaa nafta moodustab praegu peaaegu kogu Venemaa majanduse, sest teistele sektoritele on juba kehtestatud sanktsioonid.”

Euroopa ametnik nõustus. „Peamine asi, mis Putini režiimi on vee peal hoidnud, on kõrge naftahind,” ütles ametnik. „Kõik muu on külmutatud või juba külmunud.”

Mida aeg edasi, seda enam väheneb ka Venemaa naftatootmine, prognoosis USA ametnik, peamiselt tänu suurenenud välismaistele loobumistele. Välisfirmad on aastakümneid aidanud säilitada Venemaa naftamaardlaid ja hoida energiasektorit tõhusana – seda, mida Venemaa ettevõtetel on raske jätkata, usub USA.

Venemaa võib sanktsioonide vastu võitlemisel pöörduda Hiina poole täiendava majandusabi saamiseks. Putin kohtus sel nädalal Usbekistanis Shanghai koostööorganisatsiooni tippkohtumisel oma kolleegi president Xi Jinpingiga.

Kuid kuigi Hiina on teinud legaalseid oste ja pakkunud Venemaale retoorilist tuge, pole ta seni Lääne sanktsioonidega vastuollu sattumiseks midagi teinud. Ja puuduvad tõendid selle kohta, et Hiina osutaks varjatult mingit otsest abi Venemaa sõjategevusele.

Lühiajalisel abil, mida Hiina saab pakkuda, on ka praktilised piirangud. Lääne luurega kursis oleva allika sõnul Aasiasse viivad maagaasitorud „ei suuda kanda peaaegu seda mahtu”, mis on vajalik Euroopasse müügi korvamiseks veel viie aasta jooksul.

USA ja Lääne ametnikud on samuti püüdnud kasutada sihipäraseid sanktsioone ja ekspordipiiranguid, et eraldada Venemaa relvade ehitamiseks vajalikest tehnoloogilistest komponentidest – sellistest detailidest nagu pooljuhid, mikrokiibid, lennukiosad ja liitium-tüüpi akud.

See „kindlasti” töötab, ütles Lääne luuret tundev allikas. USA ja Lääne ametnikud ütlesid CNN-ile, et Venemaa on viimastel kuudel olnud sunnitud toetuma palju vanematele relva- ja varustusvarudele, kuna ta on kannatanud lahinguväljal jätkuvalt kaotusi, mida näib olevat võimatu asendada.

Üks silmatorkav näide on Venemaa tankide T-64, nõukogudeaegsete lahingutankide kasutamine, mis võeti esmakordselt kasutusele 1960. aastatel.

Briti kaitsevaldkonna mõttekoja RUSI augustikuise raporti kohaselt oli Ukrainast leitud Venemaa relvasüsteemides enam kui 450 välismaist päritolu komponenti, mis rõhutavad Vene sõjaväe sõltuvuse sügavust Lääne tehnoloogiast ja vihjavad võimalikule nõrkusele.

„Pärast piirangute kehtestamist on ülemaailmne pooljuhtide eksport Venemaale kõikidest allikatest vähenenud peaaegu 90 protsenti, jättes Venemaa ettevõtted ilma kiipideta, mida nad vajavad mitmesuguste kaupade, sealhulgas relvade, nagu täppisjuhitavad raketid ja tankid jaoks,” ütles USA kaubandusminister Gina Raimondo 29. juunil.

Raimondo on ka öelnud, et USA juhitud sanktsioonid on sundinud Venemaad mõnes oma sõjavarustuses kasutama nõudepesumasinate ja muude kodumasinate detaile.

Ekspordipiirangud pole aga takistanud Venemaad ostmast relvi ja varustust paariariikidest nagu Iraan ja Põhja-Korea. Nagu CNN on varem teatanud, ostis Venemaa suvel Iraanilt relvavõimekusega droone, samuti tarnitakse miljoneid rakette ja suurtükimürske Põhja-Koreast, et neid saaks kasutada Ukraina lahinguväljal.

Lisaks on olemas veel üks potentsiaalselt võimas vahend Venemaa majanduse edasiseks mõjutamiseks, mille USA on otsustanud seni lauale jätta: Venemaa määramine terrorismi riiklikuks sponsoriks. Biden ütles käesoleva kuu alguses „ei”, kui temalt küsiti, kas tema valitsus seda teeb.

„Minu jaoks on see asi, millest me puudust tunneme,” ütles Blazakis. Ta märkis, et terrorismi märk laiendaks nende riikide hulka, mille suhtes kohaldatakse Venemaaga äri ajamise eest sekundaarseid sanktsioone, ning toob kaasa selle, et rohkem ettevõtteid loobub riskist või lõpetab oma tegevuse Venemaal.

„Ukraina on üks asi,” ütles Blazakis, „kuid äri ajamine ja tegelik tegutsemine riigis, mis toetab terrorit, toob endaga kaasa mainega seotud riskid, mis lähevad kaugemale sellest, mida me praegu näeme.”