Põhja-Savos Kaavis pidi korteriühistu tegema suve jooksul raske, aga möödapääsmatu otsuse: korteriühistu peab taotlema pankrotti. Sellega seoses kaotavad kõik korteriomanikud oma korteritesse pandud raha.
Korteriühistu rahaline seis on olnud raske juba pikemat aega. Olukord muutus aga keeruliseks eelmisel kevadel, kui ühe korteri kanalisatsiooni ummistuse likvideerimine tõi kaasa ulatusliku veekahjustuse, mille remondiks polnud ühistul enam raha. Seetõttu muutus maja üks trepikoda elamiskõlbmatuks, vahendab Iltalehti.
Veeavarii likvideerimise käigus leiti korteritest asbesti, mille eemaldamine läks oodatust kallimaks. Samal ajal lahkusid maja mitmetest korteritest üürilised. Lisaks olid ühe korteri osamaksed pikemat aega tasumata.
Ühistul polnud vaba raha ja ette oleks pidanud võtma torude vahetuse. Sellest andis märku veeavarii. Lisaks oleks pidanud uuendama küttesüsteemi. Laenu aga pangast enam ei saadud.
Pankrot oli ainus võimalus. Raha poleks enam jätkunud maja ülalpidamiseks, kütteks ega valgustuseks. Lisaks olid tulemas suuremad arved.
Majas elav Keijo räägib, et elab majas koos oma üle 90-aastase emaga. Nad mõlemad kaotavad oma ühistu sissemaksed. Keijo räägib, et see on punastest tellistest maja. Ilmselt tuleb see nüüd tellishaaval maha müüa.
Kaavis asuva korteriühistu pankrot on Soomes harvaesinev, aga mitte harukordne. Põhja-Savos pidi äsja sama otsuse tegema üks teine ühistu, kui Varkause linnas asuvas ridamajaühistus leiti, et majandusraskustega enam toime ei tulda. 15 korteriga ühistu andis pankrotiavalduse sisse eelmisel sügisel.
Enne jõule müüdi ridamajaühistu maha oksjonil 3000 euroga. Kuulutuse põhjal olid majal mõned aastad tagasi vahetatud aknad ja välisuksed. Edasi tuli vahetada radiaatorid ja torustik. Osa kortereid olid heas korras.
Korteriühistu liige rääkis Yle-le, et raskused tekkisid seoses remonditöödega. Koos perega jaanuaris oma kodust välja kolinud naine rääkis, et väärtusetuks muutunud ridamaja eest jääb veel suur osa laenu tagasi maksta.
Viimase 4 aasta jooksul on Soomes sisse antud kokku 14 korteriühistu pankrotiavaldust. Neist 10 puhul on taotleja olnud korteriühistu ise. Kolme puhul oli taotlejaks võlausaldaja ning ühe puhul riik.
Kaavis pankrotti läinud kortermaja haldaja Retta Isännöinti Oy andmetel tuleb selliseid asju nüüd tõenäoliselt rohkem ette. Kui tuleb remonti teha, siis on uue laenu saamine raske. Tegemist pole ainult väiksemate kohtade probleemiga, vaid ka näiteks Kuopio linnas on ühistud raskustes. Kui sellises majas müüa korter, siis kaubeldakse kahjumiga.
Soomes on probleem selles, et väiksemates kohtades on kinnisvara hind järsult kukkunud. Seda peetakse väga murettekitavaks arenguks. Kui on ühel hetkel remondivajadus, siis satutakse raskustesse.
Korrusmajade lammutamine pole samuti odav lõbu.
Kaavi korteriühistu osanikud ei saa pankroti käigus midagi tagasi. See on väga kurb. Näiteks on üks osanik eakas naine. Ta tahtis selles majas elu lõpuni elada, aga nüüd peab välja kolima.
Olukord on raske seetõttu, et mõned korteritest on väga heas korras. 1967. aastal ehitatud maja kõik korterid remonditi kümme aastat tagasi. Suurem remont jäi aga tegemata.
Lõpliku paugu pani Kaavi ühistule küttesüsteem, mille oleks pidanud enne talve korda tegema. Selle tõttu tehtigi pankroti otsus. Majas on vähe elanikke ja seda on kallis kütta. Olemasolevate elanike küttearved oleksid kerkinud kõrgustesse.
