NATO juht: Venemaa peab sõja kaotama, vastasel korral tungib kallale NATO riikidele

eestinen

Venemaa peab selle sõja kaotama, vastasel korral tungitakse kallale NATO riikidele, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

„Maailm, kus Putini õppetund on see, et ta saab sõjalist jõudu kasutades, mida ta tahab, on ka meie jaoks ohtlikum maailm,” ütles Stoltenberg neljapäeval (4. augustil) Norras Utøyas peetud poliitilisel üritusel peetud kõnes.

„Kui Venemaa selle sõja võidab, saab ta [Putin] kinnituse, et vägivald toimib. Siis võivad järgmised olla teised naaberriigid,” ütles Stoltenberg.

„Kui president Putin üldse mõtleb teha midagi sarnast NATO riigiga, nagu ta on teinud Gruusia, Moldova või Ukrainaga, siis kaasatakse kohe kogu NATO,” lisas Stoltenberg.

„See on praegu kõige ohtlikum olukord Euroopas pärast Teist maailmasõda,” ütles ta.

Balti riike, kuhu NATO on paigutanud suurema osa 40 000-lisest Venemaa heidutusüksusest, peetakse NATO kõige haavatavamateks riikideks.

Kuid Stoltenberg osutas ka potentsiaalsetele sihtmärkidele põhja pool. „Peame ka seda tõsiselt võtma, kui juhtivad Venemaa poliitikud ähvardavad rikkuda lepet Norraga,” ütles ta, viidates Vene-Norra piirile Barentsi meres ja Põhja-Jäämeres.

Stoltenberg kirjeldas olukorda Ukrainas kui „julma ja verist kurnamissõda” koos Venemaa „rünnakutega tsiviilisikute vastu ja hävinguga, mida pole nähtud pärast Teist maailmasõda”.

Kuid „Venemaa edasitung on taas takerdunud,” märkis ta. „Ja ukrainlased on näidanud võimet vastulööki anda ja territooriume tagasi võtta ning kavandavad vastupealetungi lõunas,” ütles ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles samal päeval Kiievis kõneldes, et tema väed loovutasid territooriumi Ida-Ukrainas pärast Venemaa rünnakus „põrgusse” sattumist.

Zelenski noomis ka Londonis tegutsevat inimõiguste kaitseorganisatsiooni Amnesty International raporti eest, milles süüdistati teda Ukraina vägede paigutamises elurajoonidesse, mis ohustab tsiviilelanikke.

„Amnesty üritas oma „manipuleerivate” leidude abil „nihutada vastutust agressorilt ohvrile”, ütles Zelenski.

Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar lisas, et Amnesty ei kritiseerinud oma raportis Venemaa tegevust.

NATO riigid jätkavad relvade saatmist Ukrainale, ütles Stoltenberg neljapäeval Reutersile antud intervjuus. „Me pakume toetust, kuid peame tegema veelgi rohkem ja olema valmis pikaks perioodiks,” ütles ta.

„Samuti oleme nüüd tihedas kontaktis ja koostöös kaitsetööstusega, et toota ja tarnida rohkem erinevat tüüpi laskemoona, relvi ja võimekust,” lisas ta.

Stoltenberg prognoosis, et Ukraina sõda „lõpeb läbirääkimiste laua taga” ja süüdistas Putinit „mõtlematu ja ohtliku” retoorika kasutamises seoses Venemaa hoiatustega võimaliku tuumarünnaku eest.

Stoltenberg lisas oma Utøya kõnes, et Ukrainal on suveräänne õigus ühel päeval NATOga liituda, täpselt nagu Soomel või Rootsil, vaatamata Putini nõudmistele lõpetada NATO laienemine.

„Ta [Putin] ei austa Ukraina soovi saada osaks meie kogukonnast. Ega teiste riikide suveräänseid otsuseid taotleda NATO liikmestaatust,” ütles Stoltenberg.

Ta märkis, et umbes 23 NATO liiget 30-st on juba ratifitseerinud Soome ja Rootsi taotluse ühineda NATOga Venemaa agressiooni valguses.

Türgi on ähvardanud protsessi blokeerida, kui Põhjamaad ei anna esmalt välja 70 kurdi separatisti, keda Ankara süüdistab terrorismis. Kuid Stoltenberg ütles, et Soome ja Rootsi kohtud teevad selle otsuse pigem õiguslikel kui poliitilistel või strateegilistel põhjustel.

„Soomes ja Rootsis kehtib õigusriik,” ütles Stoltenberg Reutersile.

Kommentaarid
(Külastatud 1,160 korda, 1 külastust täna)