Sotsiaalmeedias juhitakse tähelepanu, et Eestis on elektri hinnavahe Soomega juba enam kui 100-kordne.
Meedias on püütud väita, et pole 100-kordseid vahesid. Kolmapäeval, 3. augustil oli Eesti vahe Soomega lausa enam kui 100-kordne.
Seejuures on Eestis elektri import minimaalne: 136MW. Soome import on 1256 MW. Soomes on hind 2,87 ja Eestis 374,10.
Eleringilt nõutakse selgitust:
a) kuidas ja miks on Estlink töös peamiselt Läti ja Leedu vajaduste rahuldamiseks ja palju siis Läti ja Leedu selle ehitust rahastasid?
b) kui palju on Lätist ja Leedust laekunud nn. ülekoormustasu?
c) mille alusel ja millisele ringkonnale Elering seda kaablimahtu jagab? Saaks vähe selgemaks, kes need tublid on, kes Soomest 2,87-ga ostavad ja Baltikumis siis seda 374,10-ga müüvad …
Lisaks ettepanek:
Kas keegi võiks äratada konkurentsiameti ning käivitada uurimise, et kuidas Nordpool ikkagi „turutingimustes” Eesti hinnapiirkonnas saavutab sellise hinnavahe Soomega, seda olukorras, kus Eesti impordib vähe ja Soome palju? Varasem selgitus, et hinna määrab kaabli puudulik läbilaskevõime ei päde kuidagi olukorras, kus kaablit on 1000 MW ja Eesti impordib 136 MW. Või kelle oma see kaabel ikkagi on?
Kas keegi võiks äratada valitsuse, et lõppeks jauramine uute maksuallikate teemal ja algaks tegutsemine juhuslike superkasumite (ing.k. windfall profit) maksustamiseks eraldi lähenemise ja kõrgete määradega. Mõõt sai juba täis sellega, et covidi turjal mõned maski-ja testimüüjad maksmaksja arvel rikastusid, kasumlikkus 40+% käibest … mida tavaline kaupmees või tootja ei näe kunagi.
