Üks asi on sarnane nii rikastel kui tavalistel palgasaajatel: pärandi asjadest on raske rääkida varakult. Nii räägib Soome maksunõustaja.
Maksunõustaja Kaj Grüssner töötab konsultatsioonifirmas KPMG. Tema sõnul on omavahel asjade selgeks rääkimine pärandiasjades väga oluline. See aitab vältida tülisid ja planeerida hilisemat maksustamist, vahendab Helsingin Sanomat.
Maksude planeerimine tähendab seda, et makstakse seadusjärgne osa maksudest. Samas ei maksta liiga palju, kui teatakse, kuidas maksustamine töötab.
Suurem osa nõustamisest puudutabki peresiseste arutelude pidamist. Kui peres arutatakse, kuidas pärandit jaotada, saab konsultant öelda, millised variandid on maksustamist silmas pidades.
Tavaliselt piisab selliste arutelude käivitamisest. Perefirmade puhul on vaja pärijate õiglast kohtlemist. Näiteks tuleb arutada, kas firma tegevuse ülevõtja saab suurema osa pärandist.
Tavalistel palgasaajatel tehakse suuremad maksuvead samuti pärandiasjades. Grüssneril on kolm lihtsat nippoi, mida järgida.
Kui pärandiks jääb väärtuslik korter, peaksid pärijad mõtlema, kuidas pärandi jagamisel korterit väärtustatakse.
Korteri õiglane väärtus määratakse küll pärandvara aktiga, kuid praktikas on mänguruumi üsna vähe.
Kui korter on plaanis müüa, tuleks see hinnata võimalikult lähedale tegelikule müügihinnale, sest lähedaste poolt makstav pärandimaks on väiksem kui korteri müügikasumilt makstav maks.
Korteri müümisel loetakse korteri ostuhinnaks selle väärtus algses pärandvara aktis.
Kui aga korter on kavas anda üürile või kasutada seda isiklikuks tarbeks, tuleks püüda pärandimaksu minimeerimiseks seada pärandvara aktis korteri väärtus võimalikult madalale.
Samuti tasub alles jätta teave päranduseks saadud väärtpaberite väärtuse kohta. Kui see teave puudub, siis väärtpaberite müümise ajal eeldab maksuhaldur näiteks, et aktsiate soetusmaksumus on vaid 20 protsenti nende müügiaegsest väärtusest.
Samal põhjusel ei tohiks pärandaja oma väärtpabereid müüa kõrges eas, kui raha järele puudub vajadus, vaid jätta vara pärandiks väärtpaberite näol. Sel juhul välditakse täielikult vara müügikasumi maksu, mis tuleneb pärandi väärtuse suurenemisest.
Kui pärandatakse palju metsa, tuleks Grüssneri sõnul kõik korraldused teha varakult juba omaniku eluajal.
Maksu seisukohalt võib pärijatel olla kasulik metsakinnistu vanematelt ära osta ja ühismetsaks teha, sõnab Grüssner. Sel juhul on vanematele laekunud ostuhind maksuvaba tulu. Kui ühismets puitu müüb, maksab ta maksu umbes 26 protsenti, kuid raha jagamine osanikele on täiesti maksuvaba.
Soodsa maksutamisega soovitakse soodustada seda, et metsakinnistuid ei killustataks. Õdede-vendade ühismetsa saab liita ka suurema ühismetsaga, sel juhul saab tulu ühtlasemalt, räägib Grüssner.
Vastav kokkulepe metsa osas tuleb teha siis, kui vanemad on veel elus. „Selle kohta kehtib ka minu välja töötatud Grüssneri seadus: Pole olemas tõeliselt maksusäästlikku korraldust, mis oleks ka väga lihtne. Maksustamise optimeerimine nõuab alati pingutust,” märgib nõustaja.
Grüssneri sõnul on jõukatel harva vaja enda tulult või dividenditulult makstavate maksude minimeerimist. Praktikas on enamiku tõeliselt jõukate inimeste investeeringud tehtud erinevate firmade või kindlustuskatte korralduste kaudu.
Need ettevõtted maksavad tavalist ettevõtte tulumaksu, kuid nende omanikud maksavad makse ainult niivõrd, kuivõrd nad võtavad ettevõttest välja dividende. „Paljud väga jõukad inimesed saavad oma ettevõtetest suhteliselt vähe tulu ja elavad üsna tavalist elu,” ütleb Grüssner.
Grüssneri sõnul on Soomes nii ettevõtete maksustamine kui teatud olukordades ka vara müügist saadud tulu maksustamine rahvusvahelises võrdluses igal juhul üsna „konkurentsivõimeline”.
„Muidugi on neid, kes arvavad, et on oma osa maksudest juba tasunud ja soovivad seetõttu püüda maksudest täielikult kõrvale hiilida, loomulikult kehtivaid seadusi järgides,” ütleb ta.
Jõukate isikute maksukorraldus on sageli seotud sellega, kuidas ettevõttega seotud rikkus võimalikult maksusäästlikult järgmisele põlvkonnale üle kantakse ja et rikkus püsiks põlvest põlve puutumatuna.
Pärandimaksu täies mahus tasumine selles etapis võib praktikas sundida pärijaid maksude tasumiseks näiteks osa pere-ettevõttest maha müüma.
Vähestel soomlastel on kümneid miljoneid eurosid vaba raha. Üldjuhul on rikkus ettevõttega seotud ja siis võib pärandimaks äritegevuse järjepidevuse seisukohalt kahjulik olla. Seetõttu on maksusoodustused põlvkondade vahetuseks. Nende rakendamine erinevates olukordades on aga nii keeruline, et küsitakse nõu.
Soodustused on mõeldud spetsiaalselt põlvkonnavahetuseks ettevõtetes või taludes. Need ei ole lubatud, kui tegemist on passiivset investeerimisportfelli haldava valdusfirmaga.
Seadusandja ja maksukorraldajate vahel käib pidev juriidiline kassi-hiire mäng maksustamise osas.
Grüssneri sõnul on tõsi ka see, et osa jõukaid soomlasi kolib välismaale. Kolimise põhjused võivad olla seotud maksustamisega.
„Kuid see ei saa olla peamine põhjus. Jah, inimene võib tahta välismaal elada hoopis erinevatel põhjustel. Kui kõik lähedased ja kogu ülejäänud elu on Soomes, on ainuüksi maksukaalutlustel kolimine harva mõistlik lahendus,” sõnab ta.
Paljudes Euroopa riikides näiteks pärandimaks puudub. Teisest küljest sõltub see, millises riigis pärandit ja tulu maksustatakse, paljudest teguritest. Kui plaane hoolega ei tehta, maksate halvimal juhul makse mitmele riigile.
Vanades jõukates riikides on välja töötatud kord, et tulevased põlvkonnad ei raiskaks ega hävitaks raskelt teenitud rikkust. Paljudes riikides saab selleks kasutada näiteks sihtasutusi.
„Eriti Suurbritannias on laialt kasutusel trust-kokkulepe, mis annab rikkuse üle kolmanda osapoole seaduslikku omandisse. Trusti asutaja määrab, kes ja mille alusel saab vara tulust kasu saada,» räägib Grüssner.
Trustis ei anta vara tulevastele põlvedele, kuid nad võivad teatud tingimustel saada tulu. Vara valitseb usaldusisik ehk trustee, kellel on laialdased volitused vara kasutamise üle otsustada trusti reeglite piires.
