Soome mees Tapio juhtis 30 aastat masinatehast Venemaal Peterburis, aga nüüd sai see tegevus lõpu. Kui Venemaa ründas Ukrainat ja Lääneriigid kehtestasid sanktsioonid, muutus tegevuse jätkamine võimatuks.
Nüüd toob 59-aastane soome mees tegevust tagasi Soome Lappeenrantasse. Sinna on juba soetatud seadmed ja otsitud töötajaid, vahendab Iltalehti.
Mees mõtles juba, et tõmbub ise kõrvale ja annab tegevuse üle nooremale pojale, aga Ukraina sõda rikkus ära ka selle plaani.
Tapio oli alla 30-aastane, kui asutas tehase Peterburi eeslinna Kronstadti. Aasta oli siis 1992. Venemaal valitses kaos ja kõigest oli puudus. Tookord võeti Venemaal palju altkäemaksu, aga Taopio vannub käsi südamel, et pole altkäemaksu maksnud. Sellega ei saa arvestada, et naistepäeva puhul viis ta Vene tollis töötavatele naistele Fazeri šokolaadi ja Elysee vahuveini. Need anti üle täiesti avalikult.
Samuti tunnistab Tapio, et temalt pole keegi nn katuseraha küsinud ja ta pole ka andnud. Samas on teada, et paljud Venemaal äri teinud Soome ettevõtjad maksid 1990ndate algul raha nn Tambovi grupeeringule.
Tapio räägib, et tegi kõik ausalt, Vene seaduste kohaselt. Vahel oli raske aru saada, mida seadus tähendas, aga sellele vaatamata saadi hakkama. Vahel oli seoses aususega ka kummalisi olukordi. Näiteks tuldi firmat kontrollima ja kui raamatupidamisest ei leitud ühtegi viga, siis oldi üllatunud. Lõpuks soovitati teha kasvõi üks viga, kuna kontrollijad kartsid, et neid endid süüdistatakse korruptsioonis, kui nad midagi ei leia. Tapio naeris selle peale, et see on nende endi probleem – selle peale kontrollid lahkusid.
Soome mehe tehas Kronstadtis valmistas maksinaehituskomponente eri tööstusharudele. Toodangust 85 protsenti läks välismaale ja ülejäänu Vene siseturule. Tehases oli 30-35 töötajat. Tööd tehti kolmes vahetuses.
Kui Venemaa ründas Ukrainat, siis kehtestati sanktsioonid. Välismaa kliendid keeldusid ostmast Venemaal valmistatud tooteid. Keeldumine oli kategooriline.
Ei aidanud muud, kui tuli tootmine seisma panna. Üle poole töötajatest tuli lahti lasta. Praegu toodetakse vaid väikses koguses Vene turule.
Raha liigub väga vaevaliselt Soomest Venemaale ja vastupidi. Tegevuse jätkamine on muutunud pea võimatuks.
Tapiole valmistab kõige enam meelehärmi see, et vaid paar aastat tagasi koliti Kronstadti laevatehaselt renditud täiesti uutesse ruumidesse. Rendihind tõusis, aga tootmise efektiivsus kasvas.
Tehases on palju seadmeid ja need oleks vaja Soome tuua. See pole aga niisama lihtne. Näiteks Vene tollist ei osatud öelda, kas seadmeid saab välja viia. Seadmed on sellised, mida saab kasutada ka sõjatööstuses. Neid ilmselt tahetakse Venemaale jätta.
Kui Tapio alustas tegevusega Peterburis, siis oli Soomes tema ettevõtlus suurtes raskustes. Seetõttu võib öelda, et tegevus Venemaal päästis ettevõtja. 1990ndate algul oli Soomes suur majanduslangus lama ja paljud väiksemad ettevõtjad läksid pankrotti. Tapio tunnistab, et ka temal oleks võinud minna halvasti, kui ta poleks Venemaale läinud.
Nüüd on Tapio omamoodi Soome naasja. Ta otsibki parasjagu seadmeid uuele Lappeenranta tehasele. Tootmine läheb Soomes kallimaks, kui arvestada palku, energiat, renti ja makse. Toodang on läinud kallimaks, aga kliendid on sellega seni kaasa tulnud.
Kui Tapio värbas 30 aastat tagasi töötajaid Kronstadti tehasesse, siis oli algul raske spetsialiste leida. Oli neid, kes varastasid tööriistu ja purjutasid. Varguse ja joomise eest aga lasti kohe lahti. Lõpuks sai kokku kollektiiv, kes tegi head tööd. Tapio võtaks Venemaalt kaasa paar-kolm töötajat, kui tööload korda saab.
Tapio tunnistab, et on Venemaal käinud sadu kordi, viimasti paar aastat tagasi. Nüüd ta enam sinna jalga ei tõsta ei kavatse ja viisat ei taotle.
Venemaa rünnak Ukraina vastu tuli Tapiole šokina. Ta oli kindel, et ei rünnata, kuna see oleks nende endi jaoks olnud halb. Aga Venemaal tehakse otsuseid mingitel muudel kaalutlustel.
