Ukrainlaste abikeskuses Helsingis Vallilas käib praegu vaatamata suvisele ajale vilgas tegevus. Ukrainlased käivad vaatamas neile annetatud rõivaid ning hankimas toitu ja muud vajalikku.
Lisaks saavad ukrainlased abi töö ja elamise leidmisel ning Soome bürokraatias orienteerumisel, vahendab MTV.
Ukrainlaste ühenduse loodud abikeskuses käib iga nädal ligi 600 pagulast, räägib abikeskuse asutaja ja juht Elizabeth Harjunpää. Kõige rohkem läheb toitu ja hügieenitarbeid. Harjunpää sõnul on vaja rahuldada inimeste väiksemad vajadused, et nad saaks tegeleda suuremate asjadega nagu töö ja elamise leidmine.
Keskusse on viimasel kuul tulnud vähem annetusi. Suve hakul hakkasid annetused vähenema. Sõda Ukrainas ei tekita enam nii palju huvi kui varem. Uudistes on samuti Ukrainast vähem juttu.
Soome on jõudnud enam kui 31 500 Ukraina põgenikku. Nende suurimad probleemid on omaette elamise ja töö leidmine. Ukrainlaste täpset arvu ei teata, kuna neil on õigus viisavabalt ringi liikuda ja kõiki saabujaid ei registreerita.
Ukrainast tulijate töötamise kohta pole samuti täpseid andmeid. Harjunpää sõnul on aga vähesed tööd leidnud. Paljude jaoks on probleemiks leida lapsele lasteaiakoht. Suur takistus on keeleoskuse puudumine: inglise keele oskajad leiavad töö kergemini.
Praegu on veidi enam kui 800 ettevõtet huvitatud ukrainlaste palkamisest. Neist suurem osa on põllumajanduse, toitlustuse ja kinnisvarahoolduse ettevõtted.
Mõned ukrainlased on juba Soomes käega löönud ja läinud tagasi Ukrainasse või mujale. Harjunpää sõnul on mõned inimesed paanikas ja ei oska otsuseid teha. Need, kes on kannatlikumad, on jäänud.
Mõned lähevad tagasi Ukrainasse pere või töö tõttu. Soome migratsiooniamet tagasipöördujate lahkumise põhjuseid ei registreeri. Soomest on lahkunud palju ukrainlasi, aga osa neist käib kodumaal ja mujal Euroopas ning tuleb siis tagasi. Minejate täpse arvu kohta andmed puuduvad, kuna neil on õigus Euroopas vabalt ringi liikuda. Suur osa lahkujatest on Soomes olnud viisavabalt ja nad pole ka end ametlikult registreerinud.
Ukrainast tulijad on põhiliselt naised ja lapsed, samuti eakad inimesed. Tulijatest üle 80 protsendi on naised ja lapsed.
Algul leidis enamus tulijatest endale ise elukoha. Ajapikku on nad aga tuttavate juurest või mujalt siirdunud elama vastuvõtukeskustesse. Praegu on üle 60 protsendi Ukrainast tulijatest veel mujal kui vastuvõtukeskustes. Veel mõni aeg tagasi oli see number üle 70 protsendi. Osa on läinud elama vastuvõtukeskustesse. Põhjus võib olla näiteks selles, et vabatahtlikelt on saadud majutuskoht, aga see pole olnud alaline.
Ukrainast tulijate hulgas on palju traumadega ning kurnatud inimesi ja keskustes on teenused nende jaoks kergemini kättesaadavad. Varjupaigataotlejad taotlevad ka vastuvõturaha, mis on samasugune toetus kui Kela eluasemetoetus, aga väiksem ja seda antakse korraga 1-3 kuuks. Perele antav toetus sõltub pere suurusest.
Näiteks ema ja kaks alaealist last, kui neil pole sissetulekut ega muud vara, saavad kokku kuus 736 eurot. Neil, kes saavad vastuvõtukeskuses süüa, on see summa väiksem.
Ukrainlaste abikeskuses abilisena ametis olev 17-aastane Anastasia räägib, et elab omaette korteris, kuna isal on Soomes töökoht autoremonditöökojas. Isa oli töötanud Soomes juba enam kui aasta, kui pere – Anastasia, ema ja väikevend – kolisid Dniprost aprillis isa juurde elama.
Ema pole tööd leidnud ja raha on vähe. Anastasia pere hangib abikeskusest toiduabi ja on saanud sealt koju ka kasutatud teleri.
Anastasia räägib, et Soome tuldi peaaegu et tühjade kätega. Pärast seda on saadud soomlastelt palju abi.
Kodus jälgitakse Anastasia sõnul pidevalt sõjauudiseid. Äsja tuli uudis kodulinna tehtud raketirünnaku kohta – õnneks sel korral hävis vaid hoone. Samas oli see Anastasia vanavanemate elukoha lähedal, aga vanavanemad ei soovi oma elukohast lahkuda.
Anastasia lõpetas Ukrainas keskkooli kevadel distantsõppes. Järgevalt tahab ta õppida kutsekõrgkoolis arstiteadust ning hiljem ülikoolis. Kõigepealt peab selgeks saama soome keele. Ta on tuleviku suhtes lootusrikas ja usub, et kõik õnnestub.
