Asutuste vaheline koostöö ja teabevahetus on võtmetegur majutustingimuste kuritarvitamise ärahoidmisel. Töögrupp pakkus välja riiklikud koordineerimis- ja piirkondlikud mitme ametiasutuse koostöögrupid, et tõhustada ametiasutuste koostööd.

Valitsus töötab selle nimel, et ära hoida välistööjõu ärakasutamist. Seetõttu on töö- ja majandusministeeriumi ning sotsiaal- ja terviseministeeriumi juhitud töögrupp otsinud võimalusi välistööjõu majutamisega seotud kuritarvituste ärahoidmiseks. Töögrupi hinnangul vajavad tööandjad ja ametiasutused rohkem koolitusi ning välismaalastest töötajad rohkem teavet oma õiguste kohta.

Olukorda raskendab soodsa hinnaga eluasemete puudus

Taskukohase eluaseme puudumine muudab eluaseme leidmise keeruliseks. See toob muuhulgas kaasa kitsikuses elamise ning ööbimise töökohtadel. Eluaseme ja majutuse korraldus puudutab lisaks töötajale ka temaga koos elavaid pereliikmeid. Võõrtöötajad ja nende pereliikmed suurendavad ka vajadust põhi- ja tugiteenuste järele.

„Soome tööturu rahvusvahelisemaks muutudes on tööjõu ärakasutamise tõkestamine selle kõigis vormides väga oluline. Töötajatele tuleb alati tagada inimväärsed elamistingimused ja vajalikud teenused, olgu nad siis üksi või koos perega,” märgib tööminister Tuula Haatainen.

Majutus- ja muu väärkohtlemise oht suureneb, kui välismaalastest töötajatel on halb keeleoskus ning nad ei ole hästi kursis Soome sotsiaalsüsteemi ega oma õigustega. Võimalik alluvussuhe ekspluateerijaga võib piirata töötajate võimet probleemidest teatada. Madal vahelejäämise oht võib lubada ka kriminaalset tegevust.

Eluaset puudutavad minimaalsed tingimused on vähe teada

Elamistingimustega seotud kuritarvitamine on osa inimkaubandusega seotud kuritegevusest, kuid puudulikke elamistingimusi on kohtuotsuste tegemisel arvesse võetud vaid aeg-ajalt ja üldiselt.

Töötaja elamiseks kasutatavate ruumide miinimumnõuded on vähe teada ning muuks kui eluruumideks või majutuseks mõeldud ruumide järelvalve põhineb suuresti üksikjuhtumitel. Kodurahu kaitse seadusandluse parem tundmine ja teabevahetus aitab kaasa järelevalvele ja ametiasutuste koostööle.

„Tööjõu ekspluateerimine ja inimkaubandus on varjatud kuriteod, mille väljaselgitamine ja ennetamine nõuab võimude tugevat koostööd. See kehtib ka välistöötajate elamistingimustes esinevate vajakajäämiste parandamise kohta,” ütles sotsiaal- ja terviseminister Hanna Sarkkinen.

Puudulikud majutustingimused annavad tunnistust ka muust ärakasutamisest

Võõrtööjõu ebapiisavad elamistingimused võivad viidata tööjõu ärakasutamisele ja inimkaubanduse muudele vormidele. Võõrtöötajate eluruumide ja majutamisega seotud väärkohtlemise järelevalvet ja ennetamist saab tugevdada olemasolevate õigusaktide alusel, kuid töögrupp tuvastas ka vajaduse edasiste meetmete järele.

Tööandjad ja ametiasutused vajavad inimkaubanduse ja tööalase ekspluateerimise tuvastamiseks juhiseid ja koolitust. Võõrtöötajad vajavad ka rohkem teavet ja juhiseid nõustamise, majutustingimuste ja nendega seotud õiguskaitsevahendite kohta.

Lisaks toob töögrupp välja eluasemepoliitika seose töörändega, et taskukohase eluaseme hulk ja tööjõuvajadus oleksid paremini kooskõlas.

Välistööjõu ärakasutamist piiratakse

Võõrtööjõu ärakasutamise tõkestamiseks on juba palju ära tehtud: Töö- ja majandusministeerium on muu hulgas ette valmistanud välismaalaste seaduse ja hooajatöö seaduse reformid, mis parandavad töötaja staatust. 24 keeles avaldatud Working in Finland brošüür ja mitmekeelne nõustamisteenus tutvustavad töötingimusi Soomes ja seda, kuidas vajadusel abi saada. Samuti on tõhustatud ametiasutuste vahelist koostööd ja paranenud on teabevahetus.

Majutuse töögrupi esitatud meetmete ettepanekud loodetakse käivituda hiljemalt 2023. aastaks. Meetmeid jälgib inimkaubanduse vastase tegevusprogrammi elluviimisega tegelev töögrupp.