USA kinnitas, et seisab Leedu selja taga võimaliku Venemaa sissetungi puhul. Venemaa on leedut ähvardanud seoses transiidi piiramisega vedudel Kaliningradi.

„Me seisame oma NATO liitlaste ja Leedu selja taga,” kinnitas USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price ajakirjanikele.

„See puudutab meie pühendumust NATO artiklile nr 5 – eeldus, et rünnak ühe vastu kujutab endast rünnakut kõigi vastu – pühendumus USA poolt on raudkindel,” ütles Price.

Leedu on endine nõukogude liiduvabariik, praegu nii NATO kui ka Euroopa Liidu liige, on olnud üks väljapaistvamaid riike vastuseisus Venemaa sissetungile Ukrainasse, vahendab lrt.lt.

Viimastel päevadel on rahvusvaheline tähelepanu on pöördunud Poola ja Leedu vahel asuvale ligi miljoni elanikuga Venemaa Kaliningradi oblastile. Seda ühendab ülejäänud Venemaaga raudteeühendus läbi EL-i ja NATO-liikmesriigi Leedu.

Leedu on sulgenud transiidi terase ja muude mustade metallide veoks, mida ta on enda sõnul kohustatud tegema laupäeval jõustunud EL-i sanktsioonide tõttu. Leedu blokeerib ka toiduainete transiiti, seades ohtu piirkonna toiduga varustatuse, vahendas uudisteagentuur TASS Vene välisministeeriumi pressiesindaja sõnu.

Venemaa hoiatas, et „vastab kindlasti” Leedu „vaenulikule tegevusele”.

Price ütles, et USA toetab Leedu ja teiste riikide poolt Venemaa vastu suunatud „enneolematuid majandusmeetmeid” Ukrainasse sissetungi tõttu.

Küsimusele Venemaa avalduste kohta vastas Price: „Me ei kavatse spekuleerida Venemaa mõõgaga vehkimise ega Venemaa räuskamise üle ega taha sellele isegi täiendavat eetriaega anda.”

Venemaa hoiatas teisipäeval Leedut, et mõnede Kaliningradi suunduvate raudteesaadetiste blokeerimisel ootavad riiki „tõsise negatiivse mõjuga” meetmed.

Kättemaksuks Lääne sanktsioonidele on Venemaa hakanud Ukraina kaudu Euroopasse pumbatava gaasi koguseid vähendama. Euroopa Liidu riigid alates Läänemerest põhjas kuni Aadria mereni lõunas on kavandanud meetmed tarnekriisiga toime tulemiseks pärast seda, kui Venemaa veebruari lõpus Ukrainasse tunginud invasioon seadis Moskva ja Lääne vahelise majandussõja keskmesse energiatarned.

Saksamaa majandusminister Robert Habeck ütles, et vähenenud gaasikogused tähendavad Saksamaale suunatud majandusrünnakut, millel „ei saa lasta õnnestuda”.

Venemaa piiri ääres elavad leedulased ütlesid, et usuvad NATOsse kui võimalike Venemaa rünnakute heidutajasse.

„Midagi hullu ei juhtu […], sest Leedu on NATO-s ja Euroopa Liidus,” ütles 59-aastane kindlustustöötaja Vitalijus Sidiškis, tunnistades samas, et Venemaa tegevust on raske prognoosida.

Samal ajal kutsus teine ​​Balti riik Eesti teisipäeval välja Venemaa suursaadiku, et protesteerida 18. juunil Vene helikopteri poolt õhuruumi rikkumise vastu. Venemaa poolt sellele kohest kommentaari ei tulnud.

Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev külastas Kaliningradi, et juhatada seal julgeoleku-alast nõupidamist. Tema sõnul näitas Leedu tegevus, et Venemaa ei saa usaldada Läänt, kes on tema sõnul rikkunud Kaliningradiga seoses sõlmitud kirjalikke kokkuleppeid.

Riiklik uudisteagentuur RIA tsiteeris Patruševi sõnu, et vastuseks töötati välja „asjakohased meetmed” ja ta lisas, et „need avaldavad Leedu elanikkonnale tõsist negatiivset mõju”.

Moskva kutsus teisipäeval Venemaa välisministeeriumisse EL-i saadiku Markus Edereri. EL-i pressiesindaja Peter Stano ütles, et Ederer palus kohtumisel venelastel „hoiduda eskaleerivatest sammudest ja retoorikast”.

Praegune olukord loob uue vastasseisu Läänemerel, piirkonnas, kus on juba toimumas julgeoleolukorra muutmine, mis piirab Venemaa merevõimu, kui Rootsi ja Soome taotlevad NATO-ga ühinemist ja mis muudab peaaegu kogu Läänemere ranniku NATO territooriumiks.

EL püüdis vastutust Leedult kõrvale juhtida, öeldes, et poliitika on bloki kollektiivne tegevus.

Sümboolse otsusega saab Ukraina homme neljapäeval, 23. juunil ametlikuks Euroopa Liidu liikmekandidaadiks.

USA peaprokurör Merrick Garland oli viimane Ukrainat külastanud rahvusvaheline kõrge ametiisik, kes kinnitas eile teisipäeval Washingtoni pühendumust Venemaa sissetungi ajal sõjakuritegudes osalenute tuvastamisele, vahistamisele ja kohtu alla andmisele.