Vesi mängib olulist rolli maailmapoliitikas ja Ukraina pole siin erand. Ukrainas käib võitlus Dnepri jõest alguse saava Põhja-Krimmi kanali pärast.
400-kilomeetri pikkune kanal ehitati 1975. aastal. Kanali kaudu liigub vesi Krimmi põllumajanduse tarbeks. Krimmis on kuiv kliima ja vett on hädast vaja, vahendab NewSecurityBeat.
Tänu kanalile oli võimalik Krimmis põllumajandust arendada. Olukord aga muutus 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare. Pärast seda sulges Ukraina kanali ja blokeeris 85 protsenti Krimmi veevajadusest.
Väljaande Moscow Times andmetel kasutati krimmis 72 protsenti kanali veest põllumajanduses, 10 protsenti tööstuses ja 18 protsenti joogiveeks ning muul otstarbel.
Ukraina ametivõimude väitel oli kanali sulgemine üks võimalusi Venemaa mõjutamiseks ilma sõdimata. Põhjuseks toodi asjaolu, et Vene pool pole vee eest maksnud.
Pärast seda oli Krimmis suur veepuudus. Põllumajandusmaa suurus vähenes 130 000 hektari pealt 14 000 hektari peale.
Polnud üllatus, et sõja esimestel päevadel purustasid Vene väed kanalile ehitatud tõkked, et vesi saaks voolata taas Krimmi. Mõnede analüütikute väitel oligi kanali avamine üks Venemaa Ukraina erioperatsiooni peamistest põhjustest. Krimmi veega varustamine saab olema ka üks tulevase võimaliku rahulepingu osasid.
