Kui Venemaa võidab, siis lisandub Vene armeesse pool miljonit ukrainlast ja siis ei peata neid enam keegi, ütles Ukraina presidendi nõunik Aleksei Arestovõtš.

Arestovõtš ütles saates Feigin Live, et Lääs peab arvestama võimalusega, et Putin selle sõja võidab. Siis saab lisada 1,5-miljonilisele Vene armeele veel 500 tuhat Ukraina armeesse mobiliseeritut.

„Selles, kuidas ukrainlased sõdivad, on kõik juba veendunud,” jätkas Arestovõtš, „kõik teavad, et Venemaa pole kaotanud viimase mitmesaja aasta jooksul ühtegi sõda ilma ukrainlaste abita. Kus Vene poolel on osalenud ukrainlased. Ilma on võidetud ainult üks sõda – Gruusiaga. Kõik ülejäänud sõjad on võidetud koos ukrainlastega.”

„Ja kui see kõik läheb Euroopa peale,” lausus Arestovõtš, „kus on kõik need Euroopa armeed, mis valdavas osas kujutavad endast vaid demonstratsioonvägesid, kes pole võimelised täitma reaalseid riigikaitselisi ülesandeid, seda nii NATO-s kui Euroopa Liidus. Kes siis peatab Ukraina ja Venemaa liidu? Kui selline asi juhtub. Ja Valgevene.”

„Aga see peaks olema nende huvides,” märkis Arestovõtš, „ ja kõik, kes seda mõistavad, poolakad, Balti riigid, britid saavad aru, ameeriklased ja kanadalased, nemad annavad korralikult. Eesti on andnud 30 protsenti oma relvastusest Ukrainale. Nad on väiksed, Eesti on väike riik. Aga nad andsid, sest nad saavad aru, et iga siin puruks löödud tank on tank, mis ei jõua Eestisse. Meie peatame oma verega need tankid, mis muidu lähesid Euroopasse.”

„Aga tankid lähevad, kõik juba veendusid, et nad ei peatu. Ka seda sõda peeti võimatuks. Kas tõesti arvatakse, et jäädakse Ukrainasse ja edasi ei tungita?” küsis Arestovõtš.

Hiljuti ründasid migrandid Poola piiri. Käis tulistamine, diversioonid ja kõik muu. Agressiooni vormid võivad olla erinevad, lisas Arestovõtš. „Ja nad lähevad, nagu milenkid,” lisas Arestovõtš, „sellel põhineski nõukogude liidu võimsus. Ega Rootsi ja Soome ilmaasjata ei taha NATO-ga liituda. Nad on oma võimalusi hinnanud. Kas Rootsi otsustas oma 200 aasta pikkuse neutraliteedi niisama kaotada või? Ja kui Soome kinnitas meile järjekordae abipaketi, siis ilmselt saadakse aru, et siis ei tulda Helsingisse.”

„Mõned on aga Euroopas sellise arusaama kaotanud. Nad mõtlevad, et sõda on kaugel ja kõige enam ohustavad neid pagulased ning bensiini hinnatõus. Mis on aga oi-oi-oi kui halb ja seetõttu tuleb läbi rääkida Putiniga. Ning siis ta saab ehk aru, et tegi vea ja kui annab osa Ukraina territooriumist tagasi, siis tuleb Minsk 3 kokkulepe ja kõik on hästi,” ütles Arestovõtš.

„Aga kõik ei saa olema hästi,” kinnitas Arestovõtš, „ja see, et ei saa olema hästi puudutab otseselt Euroopa huvisid, sõjalises mõttes. Kui Putin siin võidab, kui Putin võtab Ukraina ressursid, siis tuleb sõda Euroopaga. Sest selle sõja võidab ta suure tõenäosusega.”

Sõda Euroopaga lõppeb Arestovõtši sõnul mingi Minsk 5 kokkuleppega, ja see puudutab juba otseselt Euroopat. Siis võetakse Saksamaalt ära need Leopardid, mida nüüd ei antud. Seetõttu, kõigi nende puuduste juures, mida meil on palju, vaatamata kõigile meie poolt tehtud suurtele vigadele, mida meil on palju, vaatamata korruptsioonile, mida meil on samuti palju, kaasa arvatud kaitse-tehnilises kompleksis ja sõjalis-tenilises koostöös, jääb ikkagi küsimus üles, miks kõigi võimaluste juures on abi saatmise tempo nii aeglane, rääkis Arestovõtš. Ja jääb küsimus, miks saadeti nii vähe, kui üldse.

Arestovõtš ütles, et tema teadis juba eelmise. 2021. aasta oktoobris, et algab sõda. Ta ei saanud sellest avalikult rääkida, aga ta võib kinnitada, et sõjaks käis valmistumine juba siis. Ja kui novembris palus Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov Läänelt õhutõrjerelvi Stinger, siis ei antud mitte midagi. Siis öeldi Läänest, et see on võimatu, seda ei hakata isegi arutama. Juba siis oli rünnaku aeg teada.

Vene väed tungivad praegu väga aktiivselt peale, rääkis Arestovõtš. Ukraina kaitse tugineb suures osas Läänest saadud relvastusele, vastasel korral oleks vastane juba Lvivi all.

Ukraina on Arestovõtši sõnul saanud ainult 10 protsenti küsitud kogusest. Ja sedagi suure hilinemisega. Ta tõi sellise passiivsuse põhjuseks Lääne ükskõiksuse selle suhtes, mis Ukrainas toimub, ükskõiksuse kõigi nende ohvrite suhtes, mis Ukraina on sõjas kandnud.

Kui on valida Ukraina rahva saatuse ja Lääne enda probleemide vahel, siis valitakse Läänes alati oma probleemid, märkis Arestovõtš. Ta kinnitas aga, et see pole naljaasi, kui iga päev hukkub sada Ukraina võitlejat. Kuidas sureb üks, siis teine tuttav inimene, siis kolmas, neljas, viies. Ja nii iga päev.

Arestovõtš ütles, et Lääne suured riigid eesotsas USA ja Saksamaaga on teinud viimasel ajal kolm suurt viga. Esiteks alahinnati Talibani võimekust Afganistanis, teiseks alahinnati Ukraina võimekust ja kolmandaks ülehinnati Venemaa võimekust. Aga nendel väärhinnangutel on põhinenud kõik viimase aja geopoliitilised otsused. Kaasa arvatud otsus Ukrainat mitte abistada.

Arestovõtš tunnistas, et ka Ukrainal on oma puudused ja ka Ukraina on teinud vigu. Suuri vigu. Praegu ei saa ta nendest rääkida, aga tulevikus on ta valmis neist rääkima ja need võivad jahmatada.

Samas on Ukraina palunud relvi saata, aga pole saadetud. Näiteks ei suuda USA saata mitmikraketiheitjaid HIMARS.

Hispaaniast tuli äsja teade, et Saksamaa ei luba Hispaanial saata Ukrainasse tanke Leopard. Saksamaa on andnud Ukrainale abi ligi miljardi euro ulatuses, lisaks on vastu võetud põgenikke. Relvastuse saatmise osas on aga Saksamaa väga vastumeelne, rääkis Arestovõtš.

Samas on Vene väed hakanud rohkem pause tegema, mis on positiivne märk.

Praeguse olukorra kohta rindel ütles Arestovõtš, et Venemaa tungib peale Harkivi suunal. Harkivit pommitatakse päris tugevalt, seda on tunda kesklinnas. Venemaa tungib seal peale, et mitte anda Ukrainale võimalust Donbassis vasturünnakut korraldada.

Samuti tungitakse peale Donbassis, seda Izjumi suunal. Samuti liigutakse Severodonetski poolt Lõssõtšanski suunas. Liigutakse peale ka Bahmuti ja Slovjanski suunal.

Lõuna poolt tungib Venemaa peale Zaporižja suunal ja on asunud kaitsesse Hersoni piirkonnas.

Arestovõtš kiitis Ukraina luuret, mis annab infot vastase positsioonide kohta, et neid oleks võimalik kahuritest tulistada.