Soome lõunaosas künti põldusid uuesti üles, sest talinisu saak hävis. Sinna külvati peale suvinisu ja loodetakse, et saak tuleb hea.

Iga neljas või viies aasta on sellised, kus talivili hävib. Soome lõunaosas hävis talinisu peaaegu täielikult, vahendab Yle.

Kõige hullem on talinisu osas olukord Uusimaal, Edela-Soomes ja Satakunta maakonnas. Need on mereäärsed piirkonnad, kus polnud maapinna kaitseks piisavalt lund.

Soome maa- ja metsamajanduse liidu andmetel pole talinisu osas olnud nii hullu aastat kui nüüd. Soome lõunaosas hävis 95 protsenti saagist, taliraps hävis pea täielikult ja talirukkist ligi pool.

Olukord on parem seal, kus lumi tuli maha enne suuremate külmade tulekut.

Talivilja olukord pakub praegu huvi, et prognoosida tänavust saaki. 2021. aasta sügisel külvati Soomes rekordiline kogus talivilja, mis suures osas hävis.

Praeguses olukorras oodatakse suurimat võimalikku saaki. Paludes kohtades on hukka läinud talivilja põllud üles küntud ja peale istutatud suvivili.

Kui suvivilja saak läheb aia taha, siis on olukord murettekitav. Siis tuleb Soome vilja hakata sisse ostma, mis ei pruugi kõrge hinna tõttu olla lihtne.

Soomes on salves ligi 200 000 tonni varasemat vilja ja see päästab hullemast. Nüüd oodatakse, et juuni ilm tuleb normaalne, mitte väga kuum, et saak õnnestuks. Kui tuleb mitu nädalat kuiva ja kuuma ilma, siis võib saak jääda kesiseks.

Möödunud nädala sademeid arvestades on maapinnas piisavalt niiskust, et paar nädalat kuumust vastu pidada. Sellest pikem kuumaperiood võib aga saagi rikkuda.

Hävinud talivilja asendatakse söödatööstuses mitmel moel. Talivilja asemel saab kasutada otra, kaera või imporditud maisi.

Ukraina sõda ja hävinud talivili aga tõstavad vilja hinda. Kuue aasta keskmine nisu tonnihind on olnud 130-200 eurot, praegu on see 400 eurot.

Talivilja kaotus tõstab ka tootjate kulutusi. Tooraine, väetise ja kütuse hind on kerkinud kümneid protsente, seda osalt Ukraina sõja tõttu.