Kiirenev inflatsioon aeglustab majanduskasvu. Soome sisemajanduse kogutoodang kasvab tänavu 1,4 protsenti, prognoosib rahandusministeerium 17. juunil avaldatud majandusülevaates.
Veebruari lõpus alanud Venemaa sissetung Ukrainasse jätkub ja jätab majandusväljavaated kesiseks. Majanduskasv aeglustub ja inflatsioon kiireneb oodatust enam. Soome sisemajanduse koguprodukt (SKT) kasvab 2022. aastal hinnanguliselt 1,4 protsenti, 2023. aastal 1,1 protsenti ja 2024. aastal 1,3 protsenti.
„Majandus taastub koroonast ja aja jooksul ka sõjast, kuid majanduskasvu väljavaated on endiselt kesised. Majanduse tõus soodsamale, jätkusuutlikumale ja riigi rahandust tugevdavale kasvuteele eeldab võimet konkureerida edukalt investeeringute pärast meiega sarnaste riikide seas,“ ütles osakonnajuhataja Mikko Spolander.
Prognoos eeldab, et 2022. aasta juuni alguses kehtestatud majandussanktsioonid jäävad kehtima. Lisaks eeldatakse, et koroonaepideemia leviku tõkestamiseks majanduslike mõjudega piiranguid ei kehtestata.
Venemaa rünnak Ukraina vastu varjutab maailma majanduse väljavaateid
Sõja jätkumine, energiahindade tõus ja sellest tulenev globaalse inflatsiooni tõus varjutavad maailmamajanduse väljavaateid. Maailmamajanduse kasv aeglustub tänavu üldjoontes pärast eelmise aasta kiiret kasvu. Energiaturg on muutlik. Euroopa Liidu teade Venemaa energiast lahku lüüa hoiab naftahinna kõrgel.
Euroala majandus kannatab sõja tõttu oluliselt. Lähiaja väljavaade on väga ebakindel ja tulevikku suunatud näitajad viitavad kasvu aeglustumisele. Aasta lõpu poole on oodata rahapoliitika karmistumist ning prognoosi intressimäärade tõusu osas on eelmise prognoosiga võrreldes märgatavalt tõstetud.
Kodumajapidamiste väljavaated halvenevad koos hinnatõusuga
Tänavuseks, 2022. aastal prognoositakse tarbijahinnaindeksi järgi mõõdetavaks inflatsiooniks keskmiselt 5,8 protsenti. Hinnatõus on suuresti tingitud energiahindade tõusust. Samuti on toimunud kiirenev toiduainete hinnatõus. Energia- ja toormehindade tõus on hakanud ilmnema ka kaupade ja teenuste hindades.
Eratarbimine kasvab lähiaastatel aeglaselt. Kiirenev inflatsioon vähendab majapidamiste ostujõudu ja tarbimisvõimalusi. Tarbijate nõrgenenud kindlustunne oma rahanduse tingimuste osas võib tarbimist edasi lükata. Tööhõive kasv toetab aga leibkondade sissetulekuid. Tarbimist toetab asjaolu, et leibkonnad peaaegu ei säästa oma sissetulekuid. 2023. aastal eratarbimise kasv aeglustub koos tööhõive kasvu aeglustumisega.
Riigieelarve olukord paraneb, aga võlasuhe jääb samaks
Koroonaepideemiast tingitud suur eelarve puudujääk vähenes eelmisel aastal järsult. Riigi rahandus jätkab sel aastal tugevnemist. Riigi rahanduse tugevnemist soodustab maksulaekumiste kiire kasv ja koroonaepideemia järgselt toetusmeetmete vähenemine. Riigi rahanduse tugevnemine peatub järgmisel aastal, misjärel hakkab eelarve puudujääk majanduse ja tööhõive kasvu aeglustudes suurenema.
Riigivõla kasv SKPsse 2021. aastal langes ning võlasuhe jääb aastatel 2022–2023 üldjoontes muutumatuks. Võlasuhte ajutise stabiliseerumise taga on puudujäägi vähenemine ja nominaalse SKP eriti soodne kasv. Kuna SKP nominaalkasv aeglustub ning valitsemissektori, kohalike omavalitsuste ja piirkondade puudujääk jääb suureks, hakkab võlasuhe taas tõusma.
Soome valitsuse 10-aastase laenu intressimäär on poole aastaga tõusnud ligi 2 protsendipunkti ning valitsuse intressikulutuste hinnangut on korrigeeritud ülespoole. Võrreldes eelmise aasta lõpu olukorraga on keskvalitsuse järgmise aasta intressikulu prognoos raamatupidamise andmetel tõusnud 300 miljoni euro võrra ning 2026. aasta intressikulu 900 miljoni võrra. Kasvavad võlateeninduskulud kahandavad ülejäänud avaliku sektori kulutusi ja karmistavad riigi rahanduse niigi rasket olukorda.
Nüüd avaldatud prognoos võtab arvesse juuni alguses avaldatud munitsipaalasutuste palgakokkuleppe. Prognoos eeldab, et saavutatud kokkulepe on miinimumtasemeks käimasolevatel haiglaõdede palgaläbirääkimistel. Selle tulemusena kajastub nüüd tehtud palgakokkulepe kohalike omavalitsuste ja hoolekandeasutuste oodatust suuremas puudujäägis.
Sõja jätkumine suurendab majanduslanguse tõenäosust
Võimalus, et Soomet ootab majanduslangus ehk olukord, kus riigi sisemajanduse kogutoodang langeb kahel kvartalil järjest, suureneb sõja jätkudes.
Kodumajapidamiste tarbimine võib olla prognoositust väiksem, kuna inflatsioon tõuseb ja intressimäärad tõusevad. Kiirenev inflatsioon avaldab survet oodatust suuremale palgatõusule juba 2022. aasta sügisel. Munitsipaalasutuste palgakokkuleppe mõjusid tulevastele palgakokkulepetele teistes sektorites on raske hinnata ning ohud valitsevad mõlemas suunas. Hinna-palga pööris majanduses on surnud ring ja pikemaajaline nähtus, millega kaasneb majanduskasvu aeglustumine.
Oodatust kiirem intressimäärade tõus suurendab riigivõla kasvamise ohtu. Mida kõrgem on võlatase, seda rohkem pingestavad tõusvad intressimäärad riigi rahandust pikemas perspektiivis.
Majandust võib omakorda elavdada see, kui taotletakse kiiremat sõltumatust fossiilkütustest ja suurenevad rohelised investeerimisprojektid energeetikasektoris.
