Leedu on sulgenud oma territooriumi teatud kaupade transiitveoks Kaliningradi. Nüüd on Venemaa lubanud reageerida, mis ähvardab sulgeda Suwalki koridori.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles eile esmaspäeval, 20. juunil, et otsus oli „pretsedenditu” ja „rikub kõike”. Ta lisas, et sanktsioneeritud kaupade transiidi keeld „nõudis põhjalikku analüüsi, enne kui Venemaa midagi ette võtab, seda tehakse mõne päeva jooksul”.
Uudisest teatati esmakordselt reede õhtul, kui Kaliningradi oblasti kuberner ütles, et piirkond kaotab 40–50 protsenti oma transiitkaupadest.
„Leiame, et see on Kaliningradi oblastisse siseneva ja sealt väljuva transiidi õiguse kõige tõsisem rikkumine,” ütles Telegrami postituses Anton Alihhanov.
Laupäeval ütles Leedu välisministri asetäitja Mantas Adomėnas, et riik ootab endiselt Euroopa Komisjonilt „selgitusi” EL-i sanktsioonide kohaldamise kohta, vahendab lrt.lt.
Esmaspäeval Brüsselis toimunud välisasjade nõukogu istungi eel ütles Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis, et riik kehtestas vaid Euroopa Liidu sanktsioonid.
„Esiteks, Leedu ei tee midagi, vaid Euroopa sanktsioonid hakkasid kehtima 17. juunist. Sanktsioonid kehtestas [Leedu] raudtee, nad teatasid oma klientidele, et […] sanktsioneeritud kaubad [ …] ei tohi enam Leedut läbida,” ütles ta.
„Seda tehakse Euroopa Komisjoniga konsulteerides ja nende juhiste järgi,” lisas Landsbergis.
Hiljem esmaspäeval Euroopa Komisjon aga keeldus kommentaaridest, suunates teema EL-i välisasjade nõukogule.
Praegune raudteetransiit, millega liiguvad nii kaubad kui ka reisijaid läbi Leedu, on Brüsseli ja Moskva vahelise kokkuleppe tulemus. 2000ndate aastate alguses, kui Leedu liikus ELi ja NATO suunas, saavutas Brüssel Moskvaga kokkuleppe reisijate ja kauba transiidi osas.
Kreml nõustus, kuigi oli varem püüdnud Leedut survestada nõustuma sõjaväelise koridori või jätkuva Vene vägede kohalolekuga, mis oleks sisuliselt peatanud riigi liitumise NATO-ga. Lihtsustatud transiidimehhanism hakkas tööle 1. juulil 2003, vähem kui aasta enne Leedu liitumist EL-iga 1. mail 2004. aastal.
Nüüd väidavad Vilniuse ametnikud, et riik ei saa selle tõttu ühepoolseid otsuseid teha. Valgevenest siseneb Leetu iga kuu sadakond rongi ja sõidab Vilniuse kaudu edasi Kaliningradi.
Kuigi Kaliningradi oblasti juht väitis, et keeld puudutab umbes 50 protsenti kõigist kaupadest, ei ole selle mõju veel kindlaks tehtud.
Majandusteadlase Marius Dubnikovase sõnul üritavad Leedu ja EL tekitada Venemaale kahju Ukrainasse sissetungiga seoses. Kuid vastupidiselt Kremli väidetele ei ole raudteetransiidi vähendamine blokaad. „See ei ole Kaliningradi täielik isoleerimine, sest piirkond asub mere ääres ja on ligipääsetav nii mere- kui õhuteed pidi,” ütles ta lrt.lt-le. „See ei tähenda, et need kaubad Kaliningradi ei jõua.”
Riigile kuuluv Leedu Raudtee väitis lrt.lt-le saadetud kommentaaris, et kehtestatud on EL-i santsioonid. „Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahelist maismaatransiiti ei peatata ega blokeerita,” märgiti kommentaaris. „Ja samuti on tagatud reisijate ja kauba transiit, mille vedu ei ole sanktsioonidega piiratud.”
Esmaspäeval teatas ka Leedu tolliamet, et riik „ei kehtestanud sellele [Vene] transiidile mingeid ühepoolseid, individuaalseid ega täiendavaid piiranguid”.
Kehtiv terase ja muude metallitoodete veo keeld laieneb 10. juulil tsemendile ja alkoholile, 10. augustil kivisöele ja muudele tahkekütustele ning 5. detsembril naftale.
Venemaa igasugune potentsiaalne reaktsioon transiidi blokeerimisele on seotud hirmudega, mis puudutavad niinimetatud Suwalki lõhet. Väike, umbes 70 kilomeetri laiune maatükk eraldab Kaliningradi oblastit ja Valgevenet ning seda on nimetatud ka NATO Achilleuse kannaks.
Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves ütles väljaandele Politico, et mõtles välja selle termini (Suwalki Gap), mis aitab NATO-l probleemist paremini aru saada. „See on tohutu haavatavus, sest sissetung lõikab Leedu, Läti ja Eesti ära ülejäänud NATO-st,” ütles ta eile esmaspäeval avaldatud Politico artiklis. Kaliningradis asub märkimisväärne hulk Vene vägesid, sealhulgas Balti laevastik.
Reutersi andmetel on Venemaa riigimeediale juba tulnud üleskutseid avada Valgevene ja Kaliningradi vahel maismaakoridor. See aga tähendaks sõda NATO-ga.
Valgevene ja Venemaa ühised sõjalised õppused simuleerisid 2017. ja 2021. aastal sellist konflikti, sealhulgas just selle koridori turvamist.
Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga muudaks aga oluliselt Suwalki koridori staatust, ütles Eesti kaitseväe juht hiljutises intervjuus. „Palun, teie [Venemaa] blokeerige Suwalki, mina blokeerin Soome lahe,” ütles kindralleitnant Martin Herem.
„Suwalki lõhe – värav, liin, mis iganes – see pole ainult meie probleem. Järgmisel aastal saame võimekuse tekitada Venemaale strateegiline dilemma,” lisas ta. „Me võime sulgeda Läänemere ühenduse [Venemaa eksklaavi Kaliningradi ja Peterburi vahel] ja siis ei ole Suwalki lõhe enam lõhe, […] aga nad vajavad seda veelgi rohkem [ise].”
Mida saab Venemaa siis teha? Mitmed analüütikud on väitnud, et Kreml võib testida NATO õhutõrjet Balti riikide kohal.
Politico andmetel ütles paguluses elanud Vene politoloog Ivan Preobraženski, et Putin võib tsiviillennukeid läbi koridori lennutada. Leedu on koos ülejäänud EL-iga sulgenud oma õhuruumi Venemaa lennukitele.
Preobraženski sõnul võib Putin seejärel ähvardada alla tulistada tsiviillennukeid kinni püüdvaid NATO lennukeid.
Sama hoiatust kordas endine oligarh ja praegune silmapaistev Venemaa dissident Mihhail Hodorkovski. „Järgmine samm on Leedu õhublokaad. See võimaldab Vene lennukitel lennata otse Venemaa ja Kaliningradi vahel. Siis seisab NATO ees küsimus, mida teha,” ütles ta pühapäeval Financial Timesile antud intervjuus.
Venemaa sissetung Ukrainasse on suurendanud ohtusid Baltikumis – nii endine Venemaa peaminister Mihhail Kasjanov kui ka Lääne ametnikud ja eksperdid on hoiatanud, et järgmiseks võivad tulla kolm riiki Eesti, Läti ja Leedu.
„Kui ta Ukrainas võidab, alustab ta riigi siseprobleemide tõttu sõda NATOga,” ütles Hodorkovski. „Ja lõpuks ta kaotab selle sõja.”
Venemaa välisministeerium nõudis esmaspäeval Vilniuselt väidetavalt „avalikult vaenuliku” sammu tagasivõtmist. „Kui kaubatransiit Kaliningradi oblasti ja ülejäänud Venemaa Föderatsiooni vahel läbi Leedu lähiajal täielikult ei taastu, jätab Venemaa endale õiguse astuda samme oma rahvuslike huvide kaitseks,” teatas ministeerium.
