Euroopa keskpank teatas, et karmistab oluliselt rahapoliitikat. Alates 1. juulist lõpetatakse raskustes riikide võlakirjade kokkuost ning juulikuus kergitatakse intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. Teine intressitõus on kavandatud sügisesse.

Tegemist on esimeste intressitõusudega viimase 11 aasta jooksul. Alates 2019. aasta septembrist on pankadevaheliste operatsioonide juhtintress olnud nullis, hoiuseintress negatiivne: -0,5 protsenti ja laenuintress 0,25 protsenti, vahendab MTV.

Intressitõus ja võlakirjade ostmise lõpetamine tähendab, et keskpank karmistab rahapoliitikat järk-järgult.

Euroopa keskpanga võlakirjade kokkuostuprogramm on kestnud 10 aastat. Euroopa Keskpank hakkas võlakirju kokku ostma pärast seda, kui toonane keskpanga juht Mario Draghi ütles, et keskpank kaitseb eurot kõikvõimalike vahenditega.

Euroopa keskpank EKP oli ostnud probleemsete euroala riikide võlakirju juba enne seda. Keskpanga teatel tehakse nüüd kõik selleks, et langetada inflatsioon keskmises perspektiivis 2 protsendi tasemele.

EKP tõstab oma käesoleva aasta inflatsiooniprognoosi 6,8 protsendini, kuni see aeglustub järgmisel aastal 3,5 protsendini. Baasinflatsioon, millest on eemaldatud väga kiiresti tõusnud energia- ja toiduhinnad, ulatub sel aastal hinnanguliselt 3,3 protsendini.

EKP kärbib oluliselt euroala kasvuprognoosi. Selle aasta uus prognoos on 2,8 protsenti võrreldes märtsikuise 3,7 protsendiga.

Järgmise aasta kasvuks prognoosib EKP 2,1 protsenti. Veel märtsikuus oli prognoos 2,8 protsenti.

Panga hinnangul pingestab eurotsooni majandust Venemaa sissetung Ukrainasse, mis aeglustab kaubavahetust, põhjustab tooraine puudust ning tõstab energia- ja toiduainete hindu.