Ukraina sõja lõppemine misiganes tulemusega ei saabu kiiresti, nendib Soome riigikaitse kõrgkooli sõjanduse professor Marko Palokangas.

Palokangas märgib, et kummagi poole kiiret võitu on praeguses olukorras võimatu näha. Sõda kestab veel kuid või isegi aastaid, halvemal juhul isegi aastakümneid, lisab ta ja peab võimalikuks, et olukord lõppeb nn külmutatud konfliktiga, vahendab Iltalehti.

Riigikaitse kõrgkooli sõjanduse osakonnas üldsõjalisi oskusi õpetav Palokangas möönab, et viimastel päevadel vasturünnakule pääsenud Ukraina edu sõltub täielikult Lääne toetusest. Kui praegune suur Lääne abi hakkab kahanema, saab see Ukrainale saatuslikuks.

Küll aga näeb Palokangas, et kui lääneriigid Ukrainat tõhusamalt toetavad, siis aja jooksul tekib isegi võimalus Vene armee oma territooriumilt välja saada. „Sõja tulemuse määravad need, kelle ressurssidest jätkub võimalikult pikaks ajaks. Kui USA, EL ja ülejäänud lääneühenduse toetus jääb samaks või kasvab võimalikult kaua, saab Ukraina hakkama,” lisab ta.

Palokangase sõnul on Ukraina sõjas praegu kriitiline aeg, sest suve jooksul muutuvad olud tunduvalt. See võib olla ukrainlastele võimalus, sest kui puud lehte lähevad, saavad nad tõhusamalt kasutada oma eeliseid, milleks on sissi- ja partisanisõda.

Teisest küljest on suve saabumine eeliseks ka Venemaale, kuna Ukrainas hakkab pinnas kõvenema ja see annab võimaluse Vene tankidele vabamalt ringi liikuda. Venemaal on Ukrainas palju soomusmasinaid, millega saab väljaspool teid liikuda. Sõja alguses on Venemaa pidanud palju teedel püsima ja pikk kolonn Kiievisse näitas, kui raske on mööda teid liikuda.

Veebruari lõpus Ukrainasse tunginud Venemaad peeti sõja alguses ülekaalukaks vastaseks. Mida aeg edasi, seda enam on Ukraina jõuvahekord ühtlustunud ja on isegi vastulööke antud, näiteks viimastel päevadel Harkivi ja Izjumi suunal.

Möödunud nädala lõpus oli kinnitamata luureandmetel Ukrainal isegi rindel rohkem vägesid kui Venemaal. Palokangas samas rõhutab, et liigub palju infot, mille usaldusväärsus on kaheldav. Tema sõnul pole täpselt teada, kuidas Ukraina väed on organiseeritud. Raske on öelda, milline on jõudude tasakaal kohapeal. Näiteks Kiievis võitles sõja alguses tohutult palju ukrainlasi.

Küll aga on Palokangase sõnul selge, et Ukraina sõjaline tugevus on pidevalt kasvanud ja Vene vägede oma nõrgenenud.

Palokangas nendib aga, et sõja võitmisel ei ole lõpuks määrav vägede ja varustuse hulk, vaid eelkõige oskus neid juhtida ja õigeid strateegilisi otsuseid teha.

Ukraina jaoks on suur eelis see, et nad tunnevad nende enda maad. Lisaks tõstab Palokangas esile ukrainlaste tugevat kaitsetahet. See on oluline, kuna venelastel on olnud kehv moraal ja võitlusvaim.

Palokangase sõnul on selge, et Ukraina on praegu võimeline piirkondlikeks vasturünnakuteks. Samuti on võimalik üksusi uuendada. Venemaal on see võimekus väiksem.

Pärast Kiievi alt taandumist on Venemaa väidetavalt uuesti koondamas vägesid Ukraina piiril asuva Belgorodi suunal.

Võitlus on Ida-Ukrainas viimastel päevadel hoogustunud ning lisaks vasturünnakutele on Ukraina pidanud mitmes piirkonnas ka taanduma. Palokangase sõnul on selge, et kokkupõrked Ida-Ukrainas tõenäoliselt ägenevad. Põhjus on selles, et piirkond on Venemaale väga oluline. Seal kulgeb pikisuunas ulatuslik raudteevõrk ja selle sõlmpunktid asuvad võtmelinnades. Näiteks Harkivi piirkond on üks peamisi sõlmpunkte. Seda läbib suur raudteevõrk.

Raudtee on Venemaale oluline, sest traditsiooniliselt liigutab ja hooldab Venemaa oma vägesid mööda raudteed.

Lisaks Ida-Ukrainale on Venemaale olulised maismaaühendused Krimmi ja sadamalinna Odessaga. Venemaa survestab seda piirkonda, et Ukraina ei saaks mereühendusi kasutada.

Sarnaselt Soomega on Ukraina väga sõltuv mereühendustest. Üsna selge strateegiline eesmärk on, et Venemaa kahjustab Ukraina mereühendusi ja samal ajal ka majandust. Ukraina on üks maailma suurimaid teravilja eksportijaid, ütles Palokangas.

Palokangas peab isegi võimalikuks, et Venemaa soovib sulgeda Ukraina mereühenduse, et viia Ukraina teraviljast sõltuvad vaesed riigid kaosesse. Pikas perspektiivis on võimalik, et see võib põhjustada näiteks Aafrikas näljahäda. See võib olla üks võimalus, et Venemaa püüab toidupuuduse abil tekitada kontrollimatuid põgenikevoogusid. See omakorda lõhub Euroopa Liidu ühtsust ja juhib tähelepanu Venemaalt kõrvale. Palokangase sõnul on Venemaa olnud viimastel aastatel sarnaste asjadega väga osav.

Palokangase sõnul on selge, et Venemaa seisukohalt ei ole sõda Ukrainas edenenud plaanipäraselt. Lisaks on Venemaa poolt „erioperatsiooniks” nimetatud sissetungisõda võrreldes algse faasiga juba täielikult muutunud. See on muutunud kurnamis- ja hävitussõjaks. See tähendab, et Venemaal pole muud eesmärki kui linnade ja külade hävitamine.

Palokangas lisab, et hävitussõja alla kuuluvad ka Venemaa poolt tsiviilisikute vastu toime pandud julmused, mis on ilmsiks tulnud. Võib arvata, et tsiviilisikute piinamine, vägistamine ja tapatalgud jätkuvad.

Lisaks tsiviilelanikkonna suhtes toime pandud julmustele jätkab Venemaa tõenäoliselt kogu Ukraina pommitamist. Palokangas toob välja ka vahendeid, mida Venemaa võib kasutada – keemia- ja bioloogilisi relvi. „Ma ei tahaks seda välja öelda, kuid pean märkima, et võib-olla üks võimalus Venemaa jaoks on muuta sõja iseloomu ja kasutada massihävitusrelva,” ütles Palokangas.

Tuumarelva kasutamist Palokangas ei usu. Seni on Venemaa president Vladimir Putin seda kasutanud nagu tavaliselt tuumarelvi kasutatakse – hirmutamiseks.

Palokangase sõnul peab Venemaa oma eesmärkide saavutamiseks Ukrainas koondama praegusest palju rohkem sõjalist jõudu. Selleks oleks aga vaja vähemalt osalist mobilisatsiooni, et reservis olevad sõdurid rindele viia.

Teadet üldmobilisatsiooni ja sõja väljakuulutamise kohta oodati Putini võidupüha kõnes Moskvas, kuid seda ei tulnud. Selle asemel tunnistas ta, et Ukrainas on paljud saanud haavata.

Sellel on mõju Venemaa moraalile. Inimesi on raske sundida sõtta minema. Sõja hakklihamasin pöörleb kogu aeg. Ja tuleks põhjendada, mille eest sõditakse. Venemaa propaganda toidab pidevalt natsismi narratiivi, kuid raske on uskuda, et kõik Venemaal seda endiselt usuvad, märgib Palokangas.

Palokangas peab võimalikuks, et üldmobilisatsiooni teade Kremlist siiski tuleb. Pärast seda kulub aga vägede formeerimiseks nädalaid või isegi kuid.

Ukraina on viimastel päevadel väitnud, et Venemaa on juba alustanud vaikselt mobilisatsiooni ja reservvägesid koolitatakse Ukraina piiri lähedal. See pole aga kinnitust leidnud.

Selleks, et Ukraina ja Venemaa saaksid rahuläbirääkimiste laua taha istuda, on Palokangase sõnul veel pikk tee käia. Venemaa ei loobu kindlasti Krimmist. Kindlasti hoiab Venemaa kinni ka Donbassi piirkonnast ja maismaa juurdepääsust Krimmi. See on kogum, millest Venemaa püüab kinni hoida. See võib olla Venemaa jaoks piisav võit, et edastada lugu sõja võitmisest, ütleb ta.

Samuti ei usu Palokangas, et Ukraina lepib sellega, et Venemaale kuulub suur osa tema territooriumist. Ukraina seisukohalt on nende eesmärk saada Vene relvajõud kogu Ukraina territooriumilt välja. Sellises olukorras tõttu on raske näha, et mingisuguse rahulepingu üle võiks läbi rääkida.

Samas rõhutab Palokangas, et Lääne kasvav toetus Ukrainale võib võimaldada vähemalt mingi võidu. Strateegilises plaanis on Ukrainal võimalus saavutada olukord, kus ta säilitab iseseisvuse ja saab EL-i liikmeks. See on juba iseenesest võit. Samas lisab Palokangas, et ühe sõja osa, nimelt infosõja on Ukraina juba võitnud.

Palokangas peab Ukraina suuremat vasturünnakut täiesti võimalikuks, kuid see nõuab siiski palju Lääne relvastatud toetust. Ta märgib, et Ukrainas on praegu kasutusel palju vana tehnikat, nagu ka Venemaal. Sel põhjusel on Ukraina palunud suuremate operatsioonide läbiviimiseks kaasaegset relvastust, varustust, toitu ja palju muud. Lisaks materiaalsele ja rahalisele toetusele on Ukraina saanud sõjas ellujäämiseks luure näol väga olulist tuge Läänelt. Luure kasulikkust näitab Vene laeva Moskva uputamine ja mitme Vene kindrali hukkumine rindel. See on oluline osa vasturünnakust Ukrainas.

Palokangas nendib, et pikemas perspektiivis on Ukrainal täielik võidu võimalus, kui Lääs jääb oma toetuses ühtseks ja Venemaa majanduse olukord halveneb. Palokangas lisab, et ka Nõukogude Liit lagunes ressursside puudumise tõttu.